jälle seesama, et viimasel minutil kipuvad asjad korda saama. lihtsalt ma pean selleks end korralikult kätte võtma.
hetkel tundub, et suur osa stressi tekitanud olukordi on juba lahenenud või lahenemas.
äkki on 3 tööd pluss kool ikka veidi liiga palju? samas on omad põhjused sellel, miks see nii on. mõned on otsese vajaduse tõttu ja mõned sellepärast, et meeldivad.
muide on hetkel õhus üks täiskohaga töö, kuhu mind ilmselt päris hea meelega võetaks – kui ma ise sooviksin. tegelikult on lausa otse öeldud, et ma ikka kindlasti mõtleksin sellele. aga kool ning projektitööd ei ole küll need, mille kõrvalt ma väga täiskohaga kusagile kipuksin praegu.
jama on see, et mu koormus mõjutab ka inimesi mu lähikonnas. RM-ile püüan ikka mingi aja leida iga päev, kus me mõnusalt kahekesi midagi toimetame. väga palju jõudu annab, kui ta siis mulle kalli teeb ja ütleb, et ma olen maailma parim ema.
aga näiteks on mu oma ema mures ja ilmselt veidi rohkem, kui ta mulle välja näitab. ja sõber, kes samuti muretseb ja püüab aidata pisiasjades (mis tegelikult on vahel üsna suured), et mul veidi kergem oleks.
aga lõpuks sujub ju kõik ikkagi hästi. ma usun.