mu blogi muutub varsti puhtalt jutublogiks. sest mul Ei Ole pilte. ma vahel isegi tahan teha, aga mul pole reeglina kaamerat kaasas. nutt ja hala.
tegelikult käisime me täna Mack’is söömas. ma olin liiga kapsas ja päev läbi söömata, nii et väljas söömine tundus ainus lahendus. eelmine kord tahtsime minna mingil laupäeval, aga siis oli see lihtsalt täis. seega tegime nalja, et kui Mack’i ei saa, siis lähme Mac’i. ehk MacDonaldsisse. aga õnneks vedas 🙂
no et tegu on siiski mäkiga :P, otsustasin ma võtta burksi. Bacon Cheeseburger the Luxe nime poolest.
ja nagu selgus, mitte ainult nime. noh, ma ju tean, et tegelikult ongi üks normaalne ‘meerika burks siuke vinge taldrikutäis korraliku pihvi ja friikartulitega. peekon-juust-sibul jms sinna juurde. ma sõin seda samakaua ja kauemgi, kui sõber sõi oma catfishi ja burksi. lihtsalt mu burks oli nii isutav, mina omast ei andnud tükikesi ja seega polnud tal valikut. vastutasuks sõin ma suure osa tema catfishi salatist ära. burksi salati kaaa.
põhimõtteliselt oleksin võinud ma sealt välja veereda.
teenindus oli päris nunnu ja sõbralik, aga kui nõud olid ära koristatud, ei teinud keegi meist enam jupp aega välja. mh.kuigi esimese viipe peale tuldi kohale ja saime arvegi.
ah, üldmulje on hea ja kui pappi juhtub olema ja kõht jube tühi, siis tasub veel minna. tühi kõht on seepärast vajalik, et oma ports sisse toppida.
kuigi ma pole kindel, kas talvel on tasuta jäävesi just see, mida ma tahan. samas on see kena ˛est.
mis muide, meenutab, et Texases on ka vesi tasuta, vala palju tahad; ning maapähklid samuti (ja koored tuleb põrandale visata!).
ja siit edasi et, peaks Babybacki jälle minema miski hetk..
Päev: 15. november 2007
lahendused on lähedal
jälle seesama, et viimasel minutil kipuvad asjad korda saama. lihtsalt ma pean selleks end korralikult kätte võtma.
hetkel tundub, et suur osa stressi tekitanud olukordi on juba lahenenud või lahenemas.
äkki on 3 tööd pluss kool ikka veidi liiga palju? samas on omad põhjused sellel, miks see nii on. mõned on otsese vajaduse tõttu ja mõned sellepärast, et meeldivad.
muide on hetkel õhus üks täiskohaga töö, kuhu mind ilmselt päris hea meelega võetaks – kui ma ise sooviksin. tegelikult on lausa otse öeldud, et ma ikka kindlasti mõtleksin sellele. aga kool ning projektitööd ei ole küll need, mille kõrvalt ma väga täiskohaga kusagile kipuksin praegu.
jama on see, et mu koormus mõjutab ka inimesi mu lähikonnas. RM-ile püüan ikka mingi aja leida iga päev, kus me mõnusalt kahekesi midagi toimetame. väga palju jõudu annab, kui ta siis mulle kalli teeb ja ütleb, et ma olen maailma parim ema.
aga näiteks on mu oma ema mures ja ilmselt veidi rohkem, kui ta mulle välja näitab. ja sõber, kes samuti muretseb ja püüab aidata pisiasjades (mis tegelikult on vahel üsna suured), et mul veidi kergem oleks.
aga lõpuks sujub ju kõik ikkagi hästi. ma usun.