nõmedusest, halvustamisest, pahatahtlikust rumalusest (kas see polegi nõmedus teiste sõnadega äkki, ah?) ja õelusest saab kõige paremini jagu seda ignoreerides.
kuigi ma tean, et kui keegi teeb su suhtes mingeid nõmedusi ja eriti, kui seda tehakse avalikult, siis tekib automaatne kaitsereaktsioon ja tunne, et peab midagi vastu ütlema-tegema. aga, stopp! kui seda teha, siis see toidab nõmeduse algallikat. eespoolnimetatud asjad toituvadki minu meelest sellest, kui neile reageeritakse. mida ägedamalt reageerida, seda rohkem sodi saad ise tagasi.
eestlastel on selle kohta tore vanasõna ka: ‘ära sitta torgi, hakkab haisema’. täitsa õige kusjuures.
vastu sõdides muide muutud ise ka osaks sellest jamast. ignoreerides on oluliselt suurem võimalus tulla välja puhta võitjana. sa ei ole langenud osaks sellestsamast nõmedusest. sa ei ole seda toitnud. sulle on jäänud oma väärikus ja ümbrus tajub seda samamoodi.
algul võib see ignoorimine tunduda raske ning tihti on ka tunne, et nüüd valatakse sind täiega üle. aga mõne aja pärast leiad, kuidas korraga see pahn enam ei häirigi ning seda jääb vähemaks ka. sest sa ei reageeri nii, nagu oodatakse ja seega pole mõtet ona negatiivset energiat sinu peale raisata.
kui seda siiski tehakse, on tegu mingi eriti vihase olukorraga. aga isegi need vaibuvad varem või hiljem.
—
Tiiu arvamus, lisaks siin kommenteeritule, on lugeda tema blogis 🙂