päris tore on, kui hommikul mu ärkamisliigutuste peale tuleb Evelin käeulatusse ja kergelt nurrudes hakkab nurrutamist nõudma. selline kahepoolne tegevus – mina silun ta pehmet karva ja kratsin, tema nurrub täiel häälel vastu. mõlemil on hea.
vahel ronib mulle kõhule või üritab uudishimulikult teki alla asja teha ka 😉
see on ka tore jälgida, kuidas talle meeldib seltskonnas olla. kui ma olen köögis, siis ta sätib end ka kööki (RM-i toolile enamasti) või äärmisel juhul köögi kõrvale tuppa. kui ma lähen suurde tuppa, on ta varsti seal järgi. kui olen magamitoas, siis sätib end voodinurgale. isegi oma liivakastil meeldib käia siis, kui mina ka vannitoas midagi teen.