lõpu õudus vs õuduse lõpp

kui inimene on öelnud, et pigem õudne lõpp kui lõputa õudus, siis miks ta ise pakub mulle välja lõputa õuduse variandi, oma tegudega? mille ma pean ikkagi ise õudsaks lõpuks ära vormistama. oma tegudega.
sest keegi peab selle ära tegema. ilmselt tugevam pool.
on teatud asjad, millede puhul lihtsalt peab olema aus ja seda ka silmast silma. see teeb hulka vähem haiget kui mõttetu kummivenitamine ja hea näo tegemine. või lihtsalt äravajumine.
kui kellelgi on mulle antud teemal etteheiteid, siis laske tulla.

esmaspäev

nagu arvata oli, mõjus-mõjub töölenaasmine kõike muud kui positiivselt. ehk siis siin on sügavamad mõjud-probleemid, kui arvata võiks. isegi kui need on ainult minu sees, on need olemas. hetkel ei suuda ma neid harutada ka, kuigi ideid on õhus.
vahetasin veebiraadio tavapärase tausta-lounge trip-hopi vastu.