koguaeg ei ole võimalik valvel olla ja vahel olen ma ettevaatamatu täitsa valel ajal vales kohas.
samas õhtul peale pikka päeva väsinuna ja mõningaid väikeseid une-eelseid soove omades on see ju ometi lubatav? eriti, kui oled end juba lõdvaks lasknud.
ja siis otsustab keegi, et tema on jõle ülbe ja mis mina üldse julgen midagi soovida. üsna äkitselt ja pauhti.
ma ei arvanud temast ennegi suurt midagi, aga päris selleks ei olnud ma valmis. või selleks, et ta niisugusel hetkel seda teeb. või sellisel kujul just. nojah, teiste ees oli ka vaja mees olla ju. seda hullem.
mõistlik on teda edasi ignoreerida, nagu see juba suuresti on olnudki. aga seekord kõrvalekalleteta. olgu popp mujal ja õppigu teistega arvestama. oma kodus tehku mis tahab, jagatud ruumis nii ei saa. aga ta vist ei oska.
õnneks olid lähedal sõbrad, kelle ees sain end hetkeks vabaks lasta. ja kes küll ei lahendanud kogu probleemi, aga aitasid mind mingis osas ikka.
Kuu: detsember 2006
väikesed võidud igas päevas
ma tean, et virisemine pole tore, ega halamine, ega seletamine, kuidas midagi ei taha-jaksa teha. no aga vahel on just nii, et kuidagi ei suuda midagi teha, sunnin ja sunnin end takka, lõpuks on käes aeg, mil valikut enam ei ole.
ja siis võtan kätte ja teen suurema või väiksema vaevaga ära. ja tunnen, et ma olen ikka vahel täitsa tubli. teen omale mõttes pai ja nurun natuke kiitust teistelt ka.
natuke tunnustust kulub igasse päeva ära 🙂
seda et..
..pea ongi igasuguseid segavaid mõtteid täis ja vahel tahaks vähem mõelda jah, nagu c ja o ütles. sellest hoolimata olen ma täna teinud täitsa tublilt tööd. sest seda on viimasel ajal lihtsalt kuidagi palju ja tuleb ära teha. ma ei hakka siinkohal jälle rääkima ärritavatest teguritest selle ljuures.
kuna siin on plaanis monitorivahetus ja selle kohta kolleegile esitatud küsimus võttis mul suu lahti (heh, mille järgi me õieti valime siis monitore tööks piltidega?), siis teen oma ettepaneku ka. aitäh arutule, kellelt CV vahendusel nõu sai. iseasi, kas meil keegi suudab nendele hindadele näkku vaadata (vihje: LaCie). ma olen nii ehk naa veidi umbusklik lcd-de suhtes piltide jaoks, seega ma ilmselt suudan vabalt piriseda mingi suvalise junni üle. minu mure, eks, et ma nii nõudlik olen?
tänane päkapikutegu on ka tehtud. rühmas peaks nüüd paar päeva selle nänniga muretu olema. loodan, et kasvatajate kingirahadega saab ka varsti muretu olla.
(aga ikka, miks on viimased meeldetuletusega maksjad nende hulgast, kellel raha näib probleemiks mitte olevat?)
—-
pildistamisega on viimasel ajal kohe väga kehvasti. pildistatud fotode töötlemisega ka. kust leida oma insipiratsioon üles?
uit(töö)mõtted
ootan põnevusega. lähikuudel võiks meil tööl tulla Peteri printsiibi rakendumist ette.
samas, eksole, seal võibolla polegi midagi rakenduda. noh, sest me peame lõpuks ju lahendusteni jõudma. kui mitte see, kelle ülesanne see oleks, siis meie, kes lihtsalt seda oskavad.
papi selle eest paneb muidugi keegi teine taskusse.
oh. tööst ei ole viisakas blogida.
äkki ei jää lisatöödekski aega õieti siis? mitte et neid ülemäära palju oleks, pigem liiga vähegi.
(mitte et mul aega üle oleks või midagi 😛 pigem liiga vähegi).
ja linnas on kõik nii muutuv. ma ei käinud tihti CityGourme-s, aga see oli vähemalt mingi siuek tore väike paik siin, mingi fiilinguga. nüüd on siin mingid kardinad või miskit. ja noh, üldse. kõik on lounged või muidu eurod. mõni võiks siuke, tavalisem ka olla.
pesuhunnik
kuskil mälusopis on, et tehti mingi uurimus, mille järgi on 35le protsendile inimestest triikimine lõõgastav.
andke mulle mõni selline inimene paar korda kuus, ette tänades!
Vanemuise hooaeg
Vanemuise Võluflööti kutsus juba seetõttu vaatama, et 90ndate algusest on Estoniast selle etenduse mälestus olemas.
Estonia etendus oli muinasjutuline, uhkete kostüümidega ja efektse lavaga. publiku hulgas palju lapsi. Vanemuise etendus on üsna minimalistliku kujundusega, muinasjutu-elemendid kaovad ära ja lastele see küll eriti pole. aga hea ja nauditav oli küll.
jaanuari algul tuleb Vanemuine Tallinnasse Pähklipurejaga. 5ndama pileteid saab mult ka, vist 10ndani kogun tellimusi. 120.- tk.
lähima kuu tegemisi
jõulukuu algas, päkakad hakkavad käima ja homme on mul juba esimene (ainus?) jõulupidu. omamoodi kena, et kõik ei suru kuulõppu neid üritusi kokku, vaid ongi hajutatumalt.
ja siis rohkem kuu keskele lapse kaks pidu ja oma esinemine ka veel. kusjuuresd viimase puhul ma olin kindel, et enamik trennirahavast läheb esinema, aga meid kindla jah-sõna ütlejaid kogunes näpuotsatäis. ilmselt kõige ülbemad ja edevamad tüübid siis. aga ometi peab mingi väljund ju olema – ja meie oskustega ei saa paaristantsuga ju ka nii hoobilt kohe hakkama (kuigi paremini kui üldse mitte osates muidugi). või maitea jah. ilmselt kõigil ei pea väljundit olema.
aga see on muidugi totter, et mu kena ja aktiivne trenn ei mõju kuidagi mu kaalule ja ümbermõõdule. ilmselt tuleb kasutusele võtta siis see retsept, et: stressa vähem! mitte et see oleks lihtne ja ühe plõksuga teostatav..