unesegane hommik

kukkusingi enne keskööd ära ja enne 9t ehmatasin silmad lahti, et pean tööle jõudma.
trammis olid kontrollid, mis meenutas, et mu id-pilet kehtib homseni ja siis on läbi – ehk et peab jaanijärgseks ajaks uue hankima.
teel merepuiestee trammpieatsuest virutänava otsani õnnestus mul aidata kahtesid turiste õige tee valikul nende poolt seatud eesmärgini (eesmärk= koht linnas antud juhul).
istun üksi kontoris ja ei viitsi tööd teha.
postimehe päeva kommis (oo – komm, see on midagi magusat!) on juttu sellest, mille üle minagi olen imestanud: et iga linn ja linnake tahab olla mingit sorti pealinn. eriti meeldib mulle selle artikli viimane lõik, mis algab “Rahulike pilves suvitajatega narkopealinna meil veel pole” ja kus tõdetakse ” Linnakesel nimega Kanepi võiks olla siin eesõigus” – ja ma ei ole mingi narkopooldaja, tõesti!