sissekanne nr. 601

lõpetasin 300 pildi töötlemise, mis mul meie lõpupeost ja lõpetamisest oli. peol panin kaamera hästi varakult kõrvale. lõpetamisel lihtsalt ei tulnud mingi hulk pilte eriti välja. sees oli hämar ja aknad olid minu suhtes just diplomeeritavate taga. inimesed sebisid ringi, õnnitlemine oli kohe. ma ei leidnud mingit head kohta, kus seista ja teravustamine oli õnneasi. manualiga ei jõua seal midagi teha. noh, ilmselt oleks olnud veel mingeid vailkuid, aga pabermanual on ainult saksa keeles ja ingliskeelset ei tulnud loomulikult pähe enne kodus lugeda. no igatahes midagi saab ikka jah. ma ei ole teps mitte kindel, kas mu valik (av, -1 kompensatsioon ja lightboxiga välk, millel oli 1/3 miinuskompi peal) ennast tegelikult õigustas või mitte. aga ma ei julgenud manuaali peale ka jätta. eri kaugused, eri valgustingimused, käppida ei jõua. ja ma pole enne teinud selliseid asju ju ka. samas mingi hulk tuli päris kenasti välja; mingi läks mu objektiivi nahka, mis ikka aegajalt oskab end mitte teravustada; ja mingi hulga puhul tundus, et välk ei jõudnud järgi – kuigi akud olid kenasti täis ja praegugi veel tuleb kiirelt välk taha.
õues oli selline sitt fotoilm. terav kella-kahene päike ja teravad varjud. kõik trepid, mis meenusid, olid seljaga päikese poole – või õigemini poolviltu tagant. õigetpidi oleval trepil toimus mingi üritus. seega kusagil muru peal, mis oli valetpidi kaldu ka veel. noh, nende piltide puhul ei vajutanud nuppu mina, nii et võin enda pealt ära veeretada. oleks ikka äkki pidanud selle jubeda koolimaja juurde jääma, seal vähemalt parkla serv ja pink ka – oleks saanud konkreetsemad read teha. no tagantjärele tarkus (pulmi on Tallinnas hea teha – saksi trepp on päris ok koht grupipiltde jaoks;).
käisin köögis ja avastasin, et väljas sajab vihma. oooo, seda oleks mullegi vaja. aga ma ei jaksa enam õue koperdada. isegi mitte oma sooja vihma järgsele tänavale hingama..