tööpäev, mure ka

nii, jälle tööl.
vahapeal toimus majasisene kolimine, oleme endisest umbest ruumist sattunud ülejahutatud ruumi. kuidas saab ühe maja ventilatsioon olla nii ebaühtlane? eriti, kui see on nö uus maja ja pole see ventilatsioon hiljem juurde ehitatud, vaid kohe siia planeeritud.
ja lapse pärast on ka mure. siiani polnud mingit probleemi vanaisa juurde jäämisega, aga ilmselt oli eelmine nädal mu vanemate juures talle liig. esmaspäeva hommikust reedeõhtuni oli ta seal, mina olin kooli lõpetamas ja kogu see aeg ei näinud. täna hommikul jäi ta minust röökima. ‘nutma’ oleks pehme öelda selle kohta. oli täiesti selle vastu, et ma ära tuleksin, ükski mu lubadus, et ma tulen õhtul tagasi, ei aidanud. absoluutselt ahastamapanev oli ära tulla.
aga ta oli ikka kenasti rahunenud (nagu ma tegelikult arvasingi) ja mu koolivaheajal olev vennapoeg oli temaga mingeid lego-asju teinud. aga ma kardan natuke homset hommikut, sest homme peab ta ju ka sinna jääma. ja kui ma täna võisin lubada omale seal aja venitamist, siis homme seda ei saa.
ja ma ei tea, kuidas seda pikemas perspektiivis lahendada.