Kuu: juuni 2005
tempo-tempo
teate, mul on ikka-jälle-aina kiire. igaljuhul paar järgmist nädalat on tihkelt ära planeeritud.
teisipäevaseid tähendusi
kui tramm sõidaks maa all, siis oleks ta peaaegu et metroo. küllalt palju metroosid sõidab maa peal ka 🙂
see ei ole viisakus, kui mees laseb naisel trammis enda ees maha minna. võibolla oleks üdini feministlikus maailmas.
tuulise ilmaga ei tohi kanda suure lõhikuga lendlevat seelikut. mitte enam minu vanuses ja figuuriga, igatahes 🙂
ma ei salli mingit head nägu ees ja pärastisi sosinaid selja taga. väljendatagu siis otse, et ma mõjun laps haigekstegevalt ja muidu stressavalt. ma siis omalt poolt ei üritaks ka heas usus suhelda.
sõbrad-sõbrad-sõbrad. jube palju annab, kui sul neid on. kes aitavad sind ühes, teises ja kolmandas ootamatus olukorras. inimesed, kellest ei ole aimanudku, et nad sõbrad on ja tulevad ootamatult sulle mõnusalt vajalikult vastu 🙂 /vastupidisest olukorrast hetkel ei räägi/
iga olukord laheneb kuidagi. lahendus sõltub natuke su oma kaasaaitamise tasandist – aga mõnikord mitte nii väga.
aktiivselt kunstiga tegeleda on päris lahe. vähemalt lühikeses ajaperspektiivis. ehk ka pikemas 🙂
päev nr 1.
mõtlesin ennist, et kirjutan teemast A, siis, et teemast B ja nüüd on siuke natuke loppis tunne ja ei taha kummastki õieti kirjutada.
ja mõtlen, et mida homne päev veel toob, kui tänane poolik suhteliselt tühjaks tõmbas. kursustel siis.
või oli see hoopis see hansapank, kus ma üle poole tunni sabas passisin ja kus siis veel veerand tundi mu eduka koolilõpu kinkekaarti taga aeti ja kus ma lõpuks pidin omale arve avama (kummaliste olude sunnil on mul samas tempos jätkates igas eesti pangas arve varsti), et see summa omale kuidagi vormistada. lisaks üritati mu pensionikindlustust ja kõike muud võimalikku sinna üle kantida. üldiselt, tüütu see pangamajandus ja see, et midagi kusagile teise panka keegi ei taha tekitada.
ma ei oska pealkirja panna
linnas tagasi. tegelikult juba eile, aga ma üritan meeleheitlikult veel pikendada mingit olemise aega. kuigi see ei õnnestu siin kuidagi. sest juba homsest läheb jälle väga kiireks. tegelikult peaks juba täna alustama, aga ma ei taha!
ja üleüldse, milleks mul seda kõike vaja on? selle asemel, et rahus edasi vegeteerida, sean omale kummalisi ja mitte väga lihtsalt täidetavaid sihte. et siis kurta, et kiire on ja midagi teha ei jõua ja et raske on ka. võimidagisellist..
lapse hoidmine järgmisel nädalal tuleb ka paika panna.
jaan
üldiselt, läheme lapsega lõunasse. kütiorgu nimelt. tuulutan pead ja üritan laadida.
kui lapse tekk, padi ja pott kaasa võtta, on juba palju pakke.
kurja juur
näedsa mis selgub. et narkomaania põhjused on mänguasjades! nojah, õnneks nad ei ole selles veel väga kindlad..
st et mingi iva selles teoorias võib ju olla (sotsiaalse suhtluse pool), aga no laias laastus .. uh..