päikeselise reede hommikune tuju ei tohiks olla selline, nagu ta võiks olla pimedal üksikul õhtul.
postiivne mõtlemine tähendab hetkel tööülesannetest läbi närimist. vähemalt ei lase see eriti nukraid mõtteid pähe. täna pole nende ülesannete eest kusagile põgeneda ka, nagu see mul aegajalt õnnestub.
Kuu: aprill 2005
pilved hakkasid tihenema
tavaliselt jääb mul pildistamisel horisont natuke paremale kreeni. kui ma aga teen nimme viltu pilti, siis pigem vasakule kaldu..
päevapoliitika
“Edgar on meie pensionisammas!” on kirjas mingil plakatil eilsel pensionäride meeleavaldusel Toompeal.
huh. ma vihkan poliitikat.
hullud mammutirallid
nüüd on see käes. hullud peävad, osturalli, mammutipäevad. kõik ühel ajal, nagu ikka.
hallooo, turundusinimesed?
ma ei kasuta järelmaksukaarte, teadlikult; ka laenu võtsin väga raske otsusega ja tõesti minu jaoks väga olulise asja jaoks. raha sukasäärde või panka koguda ei õnnestu. seega on minul (nagu ilmselt ka väga suurel osal elanikkonnast) iga kuu üsna ühesugune eelarve. hea küll, mitte päris, aga siiski. seega, kui mul on võimalik kulutada mingi x-summa, siis ma kulutangi selle ja kõik. ei ole mõtet loota, et ma käin kõik need päevad läbi ja kulutan igas ketis selle x-summa. ehk x korda n summa. sest see ei ole võimalik.
küll aga kulutaksin ma x-summa ühes ketis, kui nende soodustused oleks mingis muus kuus. loogiline ju? ehk siis üks kuu kulutaks ühes ja teine kuu teises jne..
aga ega nad vist põe, sest ma olen nagunii sunnitud igapäevaselt ostma neilt ju normhinnaga tooteid, iga kuu.
ah, te saate aru küll, mida ma silmas pean. lõppeks ei ole ma nagunii ostuhulluste sihtgrupp reeglina 😉
1000 kommentaari
tegelikult on küll 1002 juba hetkeseisuga.
aga BC, millist veini eelistad ja kuidas see Sulle üle anda? 🙂 Sinu kommentaar eelmise sissekande all on täpselt 1000ndes 🙂
tähelepanekud kaubandusest
tomatid lõhnavad juba tomatite moodi ja värskel kurgil on magus maitse 🙂
ja mul on olnud hiiglapikk secondhandide paus, eelmine nädal käisin korra ettevaatlikult ja täna jälle. ah, lõppeks ei jõua ju ‘päris’ kaubandusest kuigi palju uusi asju osta, aga hing ihkab vaheldust.
mõttelage pea
mul on sissekande leht juba jupp aega lahti.
aga ei midagi. kusjuures enne oli pea mõtteid täis. aga korraga kadusid kõik ära. mõttelage pea.
panen veel kaks lõputöö-uuringu küsimust kirja ja lähen magama.
virin kodumajast
järgmisele üle tee asuvale majale pannakse tellinguid ümber ja välikäimla toodi õuele. fassaadiremont. mitu maja on juba päris kenaks niimoodi saadud.
meie maja on samast ajast, aga ma ei näe fassaadiremonti lähiajal. sest aastatega kogutud rahast saadi eelmine suvi lõpuks uus katus peale. väike ühistu, suurt laenu ei taha võtta ka, mingi laen võeti nagunii, tehti ka koridorid ja elektrisüsteem korda. remondihinnad tõusevad, meie kogume oma väikese ühistuga järgmist raha nagu surnud hobust.
mingi firma tegi pakkumise, et ehitab mõned katusekorterid, maja välisilmet muutmata ja selle eest siis tehakse katus majale + needsamad koridori- ja elektritööd. tähendab, kõik see, mille eest me maksime ja laenugi võtsime.
aga ei. ülemiste korruste elanikele ei sobinud üks ega teine asi (tolm, müra, jnejne – mis koridoriremondi ajal nagunii oli ju!). selle asemel, et mõelda, et saaks eluaseme väärtust tõsta (juba kogutud raha + laen oleks selle peale võimaldanud ju fassaadi korda teha), peab ikka lähtuma tont teab millest. selleni välja, kuni ühed ütlesid, et nemad tahavad elada kõige ülemisel korrusel ja kõik.
ma ootan, millal pannakse meie majale külge silt ‘piirkonna kõige koledama fassaadiga maja’. kahjuks on siin siiski selliseid veel, nii et eriti lootust pole sellele rõhuda.
ah, ja isegi kui fassaad korda teha, on suur osa omale üsna napakad aknad pannud, nii et maja jääb ikkagi päris ogar.
liiga tihti tundub mulle viimasel ajal, et tahan siit ära..