ioniseeritud vesi

sai mingi päev Prismast ostetud ioniseeritud vett.
hoolimata praegusest reklaamist asja kohta lugesin ma selle kasulikkusest hoopis mingist ca 25 aastat vanast populaarteaduslikust keemiaraamatust. no mitte ainult vee, aga ka ioniseeritud õhu kasulikkusest.
5l ioniseeritud vett maksab poest ostes vaid õige veidi rohkem kui 5l tavalist vett. tegelikult on üldse napakas vett poest osta muidugi, aga ma ei suuda leida variante kodus vee ioniseerimiseks. üks on see vana hõbelusika trikk – panna hõbelusikas joogivette (ärge küsige mult keemiliste reaktsioonide kohta selle juures, kindlasti netist leiab midagi, ma ei jõua otsida hetkel), see tekitab juurde negatiivseid (ehk inimese meeleolule positiivselt mõjuvaid) ioone. muide, soolalamp teeb väidetavalt sama õhuga, kuigi ma pole ise soolalambi fänn (seal on minu jaoks muid küsitavusi).
mõtlesin ka sellele, et tööl võiks olla ju ioniseeritud vee aparaat tavalise sakulätte asemel, aga Airvitaminist rentides on selle ioniseeritud vee aparaadi hind ikka oluliselt kallim + nõuab veevärgi olemasolu (varsti kolime tööl maja piires jälle, jäädes isiklikust veevärgist ilma). oma peamised veekogused joon ma just tööl..

esimene rattasõit

jalgratas oli ikkagi abiks.
ma pole mingi 4 suve (tõesti?) rattale saanud. algul olin rase, siis oli laps väike, siis.. ee.. eelmine suvi igatahes ei jõudnud kuidagi ühe tühja kummiga midagi ette võetud – kumm sai küll vahetatud, aga vist oli viga ikka ventiilis.
aga sõita oli üllatavalt mõnus. mul oli see meelest ära läinud. pühapäeval polnud isegi sõiduteel sõitmine väga jube. aga:
a) mul on kindlasti vaja kiivrit;
b) jope ei sobi – varrukad peaksid olema natuke pikemad ja väljaspool peaks rohkem taskuid olema (või vähemalt üks rinnatasku, suletav, mobla jaoks);
c) teinekord pean mingid muud püksid jalga panema, nendega tekkis keti vahele jäämise hirm;
d) mingeid lisavidinaid peaks vist veel hankima, ma küll ei tea, mida täpselt 😀
ja suhteliselt tühise ajaga jõuab jube palju läbi sõita :O

kevadtõbila

poiss jäi haigeks. palavikus ja löts. kahju vaadata teist, teha ta nagunii eriti midagi ei taha.
mul omal on ka ebamäärane tunne. aegajalt ajab iiveldama natuke. tiba uimane on ka. palavikku ei ole.
ilus päev läheb raisku.

lubadused :S

miks antakse lubadusi, millede täitmine seejärel muudkui edasi lükkub? okei, kui pole oluline asi ja öeldakse kohe, et sellega läheb aega. aga kui on mingi minu jaoks kiire asi, mis muudkui venib ja venib.. eh 🙁
/mitte et ma ise pole vahel sama patuga hakkama saanud/

lahtised uksed

uksed on lahti ja toad peibutavad oma päikesesäraga: tule! tule! õhk on lubadusi täis.
aga nurkade taga on varjud ja ma ei näe, mis seal peitub.
seisan ukse vahel ja hoian end tagasi.

uksed.jpg

linnageograafia

R2’st (mille laps mulle miskipärast lahkelt mängima pani) tuleb päris huvitav saade linnageograafiast, räägib Rein Ahas. ma pole ammu nii mõislikku lähenemist linnageograafiale kuulnud – või millal ma viimati üldse mõnda vastava ala spetsialisti kuulsin? :O
saate algul ehmatas mind küll see jutt, kui räägiti, et mobiilide asukohtade järgi jälgitakse inimeste liikumisi ja trenda (appi, jälle nad jälgivad mind!), aga edasi läks jutt aina mõistlikumaks. ma ei hakka seda ümber kirjutama, ma ei suuda seda nii terviklikult teha ilmselt. ehk paar märksõna oleksid: kaubanduskeskuste ohud; ohud vanalinnale praeguste trendide juures; uute linnalähedaste rajoonide probleemid (linna seisukohast); viimaste seos parkimisprobleemidega linnas; mitmekesisuse loomine linnas; jnejne.
kahjuks ei suuda ma leida selle saate kordust ja ma pole kindel, kas kõiki saateid saab hiljem veebist kuulata 🙁