mina ja linn

miks ma võtan isiklikult, kui keegi ütleb, et ta ei suuda Linnas elada? et vajab avarust enda ümber ja Linnaeluga ei tuleks toime? et peab mõtlema kummalistele asjadele ja ei saa end vabalt tunda. et mitte-Linnas on ta keegi ja tunneb kõiki ja see on hea.. et Linn lõhestab?
ma ei armasta Linna, mitte pidevalt. vahel. on hetki, kui ma vihkan Linna; on hetki, kui ma põlastan. ja on hetki, kui ma vajan sedasama Linna anonüümsust. kus igaüks ei tunne mind ja mul on vaba voli. sõprade hulgas olen ma ju nagunii Keegi, seda ei peagi olema ju kogu kohaliku Maailma jaoks. see lõhestabki? oskus olla korraga Keegi sõprade jaoks ja anonüümne Linna jaoks? ma ei oskakski olla teistmoodi. minu jaoks on kummaline mõte see, et kõik mind tunnevad ja teavad mu tegemisi..
ja kuigi ma olen Linnaga seotud nabanööriga, ei tohiks see mulle hinge minna. sest piisavalt tihti tahan ma siit Ära. aga see ei anna kellelgi õigust Linna solvata..