Olen lootusest joobund,
illusioone endale loon
Su kiirtest punuksin pärja ma suure,
siis prooviks pähe –
vaat mis soovid mul on.
Oo saatus suurim,
oled jõudu proovinud mul
Su teel, mis ohtlik,
kuid siiski nii võrratu,
valisin raja,
kus seiklemas käin.
Oo arm, kas kuuled?
Oled saatus sinagi mul
Su veetlev pilk,
vahel vallatult piidleb mind,
rahutuks tihti teeb hinge mul sees.
Mööduvad sekundid,
mööduvad minutid, tunnid
Osutid tiirlevad,
aeg aina kiiremalt kaob
Rohkem ja rohkem
end kärmemalt kõndima sunnin,
Niikaua, kui kellal on aeg ümber saand.
Oo soovid suured,
mida aeg kaasa endaga toob
Oo anna andekus,
ühele rikkus
ja teisele,
kolmandal lootus ja rõõm.
Oo sõbrad kuulge,
on teilegi see laul
Taas tahaks võtta selle vaasi
või klaasi, mis veini täis pilgeni,
rüübata mehine sõõm.
sõnad ja muusika Tõnis Mägi
Kuu: november 2004
kogu maailma..
oo, mida oskad veel tahta, kui su käeulatuses on Maailma Menüü! 🙂
hea ja odav
totaalselt ebausutav tõsiasi – Tallinna kesklinnas on võimalik saada 40.- eest 5 (loe viis!) lambahakklihatäidisega kapsarulli (+ salat ja kaste), dolma nime all. hõkk! ausõna! viinamarjalehes on natuke kallim. plovi ja sashlõki suurust ja hinda ma ei ütle.
ähh, see oleks pidanud vist kokkajasse minema 😀
ja ma ei käinud seal täna mitte esimest korda – aga siiani suudan imetada taset!
uue ISICu sain ka. ma ei hakka seda siiski sisse skännima 😉
kusagilt leitud luuletus
I
jääd tahaksin karjuda
ma seni kuni suudan
jääd tahaksin karjuda
jääks kuni kylmub mu hääl
kuid mul tuleb harjuda
see ei midagi muuda
pean endasse varjuma
sest niikuinii Sa ei jää
II
torm tapleb vastu minu linna myyri
Su silmad kaovad udu embab neid
mu käsi kompab koju jõudmaks tyyri
kuid selle ette jääst on tekkind sein
autor mulle teadmata
suupisteküpsised kohupiimast
neid küpsiseid on meie peres jõulude paiku tehtud nii kaua, kui ma mäletan. ehk siis kaua. kõikidele teistele on sellised küpsised aga täiesti tundmatud – kuid kes on söönud, tahab veel.
viimasel ajal olen jõudnud järeldusele, et neid võib ka väljaspool jõule teha. kuigi, nende maitse ja lõhn seostuvad minu jaoks vist küll alati jõuludega.
300g kohupiima
300g margariini
3,5kl jahu
0,5tl äädikat
0,5tl soodat
0,5tl soola
1spl vett
300g tuhksuhkrut, vaniljet
haki kohupiim, margariin ja jahu laual üsna peenikeseks segamini.
pane väiksema tassi põhja sool, lisa äädikas ja vesi. sega. nüüd lisa sooda. sega veel (vahutamine selle protsessi juures on normaalne). kalla segu ülejäänud tainga peale ja sõtku ühtlaseks.
pane ahi sooja umbes 220 kraadi peale.
vormi taignast peenikesed (ca 1-1,5cm läbimõõduga) vorstikesed ja lõika nendest kettad, mitte üle 1cm paksud. aseta kettad ahjuplaadile, jäta vahed (paisuvad natuke) ning pane ahju küpsema, kuni muutuvad kuldpruunideks. kalla kaussi ning sega koheselt tuhksuhkruga.
enne järgmise täie panemist plaadile jahuta plaat korralikult maha.
nämm!
