õieti ei jaksa
end kojugi vedada
läbi linna
pea valutab
Kuu: veebruar 2004
pannkoogid kohupiimatäidisega
Qubik saatis mulle eile selle retsepti. minu poolt on näpuvigade parandus 🙂
Kõigepaelt teed sellise tavalise pannkoogitaigna: munad, jahud, piim; jätad lisamtta suure koguse suhkrut ja asendad selle väikesega ja õli väikese koguse paned topelt. Niih lisax teed taigna nii vedela, et lusikapealt voolab maha sutsu kiiremini kui ntx toiduõli.
Nyyd teine tähtis osa – Pann! Pann peab olema selline hiigelsuur hästikvalitteetne ja mina eelistan teflonit 40 cm läbimõõduga. Kooke kypsetataxe sedasi: võtad kulbiga tainast, valad soojale pannile ja siis valad yleliigse taigna kaussi tagasi (pane valmis ka hunnik majapidamispaberit panni serva kohesex puhastamisex) siis kypsetad pannkoogi ainult yhelt poolt, nii et ta jääx selline tumekollane ja olex siiki tahenenud juba. Neid tasub teha miski 10-kond (rohkemat ei jõua kahe inimesega ära syya)
Nyyd kohupiimamass: pakk seda tavalist teralisemat kohupiima, kax muna selle paki kohta, piima… sega see mass nyyd kokku, lisa suhkrut tundega ja pane mugavalt kaussi. Siis vaja see kohupiim pannkoogi sisse saada: pane kolm teelusikatäit kohupiima selle pannkoogu yhte serva, rulli yx keerd peale… siis keera kyljed keskele kokku ja rulli nyyd edasi kuni jääb sihukekena tombuke.. Nii kogu kohupiimaga samamoodi (kui maiustamisex midagi ei taha jätta). Nyyd võta oma suur pann, vala sinna umbes 1cm paksune õlikiht peale, lase see soojax ja tõsta sinna sooja õli sise särisema need kohupiimarullikesed… prae kenasti kuldpruunix ja krõbedax. Serveeri peale miinimum 10 minutit jahtumist, sest need on jubetulised alguses. Lisandina sobib hästi hapukoor papaya tykkidega:P
Head isu!
mhh, mhh .. ma pean nüüd tavaliste pannukate retsepti siia kribama vä? 🙂
ja piima asemel paneks ma vist hapukoort kohupiima sisse.
aga igatahes, kui üks meesterahvas sellega hakkama saab, siis peaks see ju kukepea olema!
hommikuvisand
mõnel hommikul võivad ka mingid tühised asjad endast välja lüüa.
otsustasin täna trammipileti osta teisest putkast kui harilikult. peatusest kaugemast. põhjuseks muidugi see, et tavaliselt ma liigun teisel pool teed ja seega see kaugem putka ei jää mul tee peale. aga täna, näe jäi..
fikseerin ära, et peatusele läheneb vale tramm, st. see, mis mind väga ei aita. tädi kohmerdas mingeid lehte klaasi taga kohendada ja tal võttis jupp aega, enne kui mu poole pöördus. ütlesin oma soovi, ta kohmerdas lõpuni ning ulatas mulle pileti. pööran end ringi, ning näen, et mu tramm on just peatusesse jõudnud. hea, tühi tramm! üritan üle kahe sõidutee kalpsata – libe on ka ja autod muidugi! – kuid hilinen poole sõidutee ning trammipeatuse laiuse võrra…
järgmine tramm tuleb umbes 5 minti pärast, on nagu kiuste minu number ja loomulikult täis. mahutan end peale ning tunnen, kuidas kõik ümberkaudsed inimesed on julmalt minu privaatruumis. nagu kiuste, ei lähe üheski peatuses tramm nii tühjaks, et ma saaksin liikuda kusagile nurka, kus on vähem rahvast..
mõnel hommikul ei häiri mind täis tramm üldse.
bruschetta tomatiga
selline imelihtne, aga imemaitsev itaalia eine 🙂
4 viilu ciabattat vm. (itaalia) saia
2-3 küüslauguküünt
4-5 tomatit
3-4 vart värsket basiilikut
oliivõli, soola, pipart
puhasta ja haki tomatid kuubikuteks ja pane kaussi. puhasta küüslaugud ja haki peeneks või suru läbi küüslaugupressi tomatite kohal, et õli kaduma ei läheks 🙂 haki basiilik peeneks ning lisa tomati-küüslaugu segule. vala peale tilgake oliivõli (parim on külmpressõli), raputa soola-pipart ning sega ära. jäta seisma.
nii. nüüd pane ahi sooja ja rösti saiaviilud ära. pane viilud ikka sooja ahju ja hoia neid seal umbes 5 minutit, vajadusel pööra külge.
veel kuumadele saiadele pane tomatisegu peale. kaunista värskete basiilikulehtedega.
kui kasutad pikka saia, siis võid lõigata saia pikuti pooleks ning seejärel sobia suurusega tükkideks. arvesta sellejuures, et sellest kattekogusest jätkub umbes 4le tavalisele saiaviilule.
võib teha ka nii, et küüslauku ei lisa kattele, vaid määrid saiu küüslaugu või küüslauguvõiga peale röstimist.
muide, sobib imehästi veinikõrvaseks 🙂
välja võiks tulemus näha umbes nii:
ma ei mahu ära!
oo õudusega tabasin täna, et tagi suuruses XL on mulle väike. või lühike. ja L suurust ära parem selga topigi.
tulin poest ja vaatasin inimesi enda ümber. ei ole kõik hirmkõhnad pubekad. on minusuguseid ja suuremaidki. isegi oma kontris ei ole ma teps mitte kõige suurem. ega kodus oma trepikojas. ja üldse olen ma endaga rahul, kui see ca 3kg maha võtta, mis naisel alati üleliia on 😛
aga miks kaubandus seda ei tunnista? miks kaubandus püüab jätta muljet, et ma olen suur, suur ja veelkord suur .. ning pikk ka takkaotsa. kõik ei saa ju olla kenad kompaktsed pubeka kehaehitusega tibid? (ma olen kena ja kompaktne nooruslik lapsega tibi, eksole :P) ja ma ei saa ju pikkusest maha võtta? või kui sellest rääkida, siis jalanumbrist ka mitte.
hämmastav on see, et veel nii 5-6 aastat tagasi oli 37 number mulle üsna okei, nüüd pole mõtet seda vaadatagi. no jalanumber ei kasva ju enam ometigi? ja see hüpe 38 peale toimus jupp aega enne last.. humm.. aga poes on nimelt ainult 37 number neid saapaid, mis mulle meeldivad.
kus ma saaksin end lühemaks ja jalgu number väiksemaks vormida? et ma ei peaks end poes SUURENA tundma – mida ma ju ei ole! või kujutan ma endale ainult ette, et ma pole??
ah?
mõtlen, et miks teiste tehtud toidud on alati kuidagi paremad kui enda tehtud? kas seepärast, et omadel on puudu see ‘saladus’, mis teiste omades alati on? et ise tehes tead täpselt, mida sisse paned ja siis kaob mingi võlu ära? või ma ikkagi ei oska süüa teha niivõrd hästi – mulle omale küll tundub, et see mis ma teen, ei ole nagu päris, kuigi teised söövad ja kiidavad? aga äkki nad ei ole paremat saanud? või on lihtsalt viisakad? aga miks nad siis jälle tulevad? ja süüa tahavad? või on asi lihtsalt söögis kui sellises, mille kvaliteet peab olema lihtsalt ‘söödav’? või sõin ma täna jälle kõhu liiga täis ja nüüd on pea pakse ja laisku mõtteid täis? või … ??
installijumal ;)
Allar says: Sest kuue päevaga Pilleriin installis taeva ja maa ja mere ja kõik, mis neis on,
Allar says: ja ta hingas seitsmendal päeval:
Allar says: seepärast Pilleriin õnnistas hingamispäeva ja pühitses selle.
seitsmes päev on teisipäev. vastlapäev. hernesupp. külalised?
ps. Allari blogi asub siin.
vastlakuklid
oma ajastu lapsena eelistan ka oma lapsep
kristallid
juba mõni meeter suurest teest eemal vaiksel põiktänaval olen korraga sattunud linnast talvisele maale. imelikul kombel mööduvad vaid mõne meetri kaugusel üksikud hilja peale jäänud autod – miskipärast tundub see kuidagi ootamatu, nagu ei tahaks Linn mind jälle ära lasta. kuused on kaetud lumega, teel on üksikud autojäljed, tee servas sügavad valged hanged. üksikud vanad tänavalaternad ei suuda piisavalt valgustada ning valges lumes on tumedad varjud.
minu jäljed on kõige värskemad. teen neid ettevaatlikult, kardan, et võin kuulda lumehelveste purunemist oma saabaste all. kui ma käe välja sirutan, kattub kinnas peagi üksikute helvestega, millede kuusnurkne imeline struktuur mind imestama paneb – mängleva kergusega moodustab Loodus sadu tuhandeid kuusnurkseid jääkristalle, et seejärel need lihtsalt laiali poetada ning mis õnnekombel kellegi jalge alal ei jää, sulatab loodus ise hiljem üles. raiskamine..
lumehelveste kuusnurksus viib mind aga äkitselt hoopis suve sumedusse. järgmine kuusnurkne struktuur, mis mulle meenub, on meekärg, samasugune looming. väikeste putukate looming. vaat mis seob talve ja suve!
puude vahelt liikudes püüan nende oksi mitte puutuda. mulle isegi meeldiks, kui natuke lund krae vahele pudiseks, aga ma ei taha rikkuda seda ilu. vähemalt täna ööseks võiks see jääda nii nagu on..
installihaldjas
olen juba teist päeva installihaldjas. mingitmoodi sigines mu arvutisse XP ja olen nüüd sunnitud kõik jälle uuesti installima ja konffima. oeh. tüütu-tüütu!
aga et miks haldjas? sest eestikeelne Mozilla nimetab oma rakendusi haldjateks 🙂 näiteks küpsisehaldjas (selline, kes toob küpsiseid koju, ma saan aru :P) või siis hüpikakende haldjas (sellest ma eriti aru ei saa … võibolla aknal hüppav haldjas oleks mõistetavam :P) või tirimishaldjas … jah, ma saan aru küll, et wizardi otsetõlge on haldjas, võlur; aga kas peab kõik NII otse tõlkima? kuigi, äkki meessoost arvutikasutajatele mõjub see ergutavalt?
aga kus on OpenOffice haldjad, ma küsin?