Taimne toit Frau Echile

Paastu saabumise puhuks olgu see neile, kes liha ei meki.
pakk külmutet suuri põldube
250 g soolatud metsaseeni
50 g suitsujuustu
1 sibul
1 varsselleri vars
paar vart värsket basiilikut
kaks küüslauguküünt
pool klaasi valget veini
supilusik võid
Seened lasta 24 tundi liguneda vahepääl vett vahetades. Oad soolvees pehmeks lasta. Sibul-küüslauk pannil võist läbi ja väiksema ahjupoti põhja. Selle pääle vaheldumisi oad, hakitud seened, viilutet varsseller ja basiilik ning riivjuust. Soola ja pipart. Pritsida pool veinist ja tsipa vett ja ahju.
Poole haudumise pääl panna ülejäänud vein.
P.S. Ahjupott peab olema kaanega ja kaanetatult see hautis ka valmib! Enne lõplikku valmimist maksab kaas är võtta ja mõni juustuviil pääle panna ning veel ahjus lasta, kuni päälmine juust sula. Ja muidugi mainin, et parim haudepott on malmist!
Volks

alustamata

mul on üks lugu, mille ma tahan kirja panna. aga aeg ei ole veel küps. praegu alles kogub see jõudu – sest kui oli jõud, ei olnud võimalust. kuid tunne on siiani mu sees. ainult aja küsimus..

Ürdivatsane kõõrutis, kus ka suti suitsujuustu sees on.

4 kanafileed
punt värsket tüümiani
4 küüslauguküünt
meresool, must pipar
4 viilu suitsutet kadakajuustu
purk tükeldet konservananassi
pool klaasi kuiva valget veini
jupike võid
oliivõli
Fileedelt naksatakse är’ too pehme kõhualune lihasiil. Kahe naisenäpu jämeduse noaga tehakse jämedamast otsast sisselõige tipu poole ja laiendatakse, kuni saab.
Tüümian ja küüslauk hakatakse koos ülipeeneks ja segatakse tsimaru soolaga. See segu topitakse filee sisselõikesse ja supsatakse sinna ka juustuviil. Võileivatikuga ots kinni.
Grillpannile võijups ja õlisorts, fileed praadida mõlemalt poolt keskmisel tulel nii 8-10 minti, et juust är’ sulaks. Pipar ja sool ka mõlemale küljele puistata.
Valmis fileed vaagnale, pannile praeleemesse ananassitükid, tiba särrata lasta, siis valge vein noile kaela ja pisuke hau. Vaagnale see ananass fileede manu.
Safraniriis. Vein: tempranillo.
Volks

lihapuljong / baassupp

nii, lubasin täna välja panna tavalise lihapuljongi tegemise õpetuse. see on küll aeganõudev, aga mitte keeruline protsess. kirjutasin selle kunagi perekooli foorumisse ja teen sealt nüüd kopi-paste. retsepti lõpp läheb küll baassupi (no selline kõige algsem supp, mille baasil saab valmistada teisi) retseptiks ära. kui on ainult puljongisoov, lõpetad kurnamisega ning lisad soola ja maitserohelist kohe.
üks nõks on veel pipra-vürtsiga: ma olen viimasel ajal tolle teekeetmiseks mõeldud muna sisse need pannud, siis on hea kerge välja võtta 🙂
ostad looma supikonti või ka veiseraguud vm. kontidega veiseliha. natuke liha võiks ka peal olla. loputad ära ja paned külma veega keema. kui hakkab keema tõusma, võid hakata vahtu riisuma. lased korraks keema ja keerad tule vaikseks, vahtu riisud kuni seda tuleb. edasi las olla vaevu-vaevu väreleva pinnaga ehk peaaegu keevana vaiksel tulel .. no oma 4-5-6 tundi. kauema ajaga saab parema puljongi. kui vaht on riisutud, panen puljongisse sibulat ning vahel ka pannilt läbi käinud porgandit ning supijuurikaid; pipra ja vürtsiterasid ka. kui paned enne riisumist, riisud need ka ära 😛
kui arvad, et on piisavalt kaua keenud, võtad liha ja kondid puljongist välja; võtad topeltmarli, sõela ja kurnad puljongi teise potti. marli sisse jääva sodi viskad ära.
juba enne kurnamist võid koorida porgandid ja sibulad ning kartulid, viimased pane kindlasti külma vette! sibulad lõikad ribadeks (kand lõika viimasena, see hoiab sibulat koos), porgand riivi või haki kuubikuteks (mõne supi puhul on oluline, mõne puhul nö. maitse asi). tavaliselt lasen sibula ja porgandi üheskoos veel pannilt vähese rasva seest läbi, enne kui suppi panen. puljong lase enne porgandi-sibula lisamist uuesti keema ning üldse peab enne järgmise komponendi lisamist supi jälle keema laskma. kui soovid, pane veel juursellerit ka natuke. keedetud liha puljongi sest lõika kenadeks tükkideks; igasugused kelmed ja pekk viska ära. kartul haki kuubikuteks. kui porgandid on natuke aega keenud (riivutud porgandite puhul vähem, tükkide puhul vähe kauem – võta üks tükk, kui on enamvähem pehme, siis on okei), lisa kartulid, lase keema ja lisa liha. kui soovid, pane peale liha ka makarone sisse. keeda, kuni kõik juurikad on pehmed. lisa maitse järgi soola ja maitserohelist.

hea ja halb käivad käsikäes..

mõned sissekanded tagasi jõudsin veendumusele, et meil ei toimugi mingeid konkretseid üritusi vastavalt minu maitsele. ja voila, täna leidsin siis sellise ürituse infi. kõlab paljutõotavalt. pole küll chillaout, aga jazz on ju ka ometigi vägahea. kes tuleb seltsi? 🙂
negatiivsem pool on jazzkaare kava, mis mulle selge sõnaga teatab, et Earth, Wind and Fire on Tallinnas just siis, kui ma pean jälle Räpinas viibima. et asi ikka eriti keeruline oleks ja ma ei saaks reedeste tundide tähtsuse üle otsustada, pannakse tunniplaan välja nagunii alles neljapäeval-reedel ehk 3-4 päeva enne Räpinasse minekut.. mis teeb pileti eelmüügist ostmise keeruliseks :/

peale pausi

kui on kokkamisega suurem vahe olnud, näiteks umbes nädal, siis läheb aega, et jälle vedama saada.
ja ma ei ole suutnud ühtegi mõnusat valentinipäeva retsepti ka välja võluda.
aga ma tean, mille üle ma ise täna rõõmustaksin: külmsuitsulõhe rohelise salati, sidruni ning röstsaiaga ja jahedat valget veini kõrvale..

maandumine linnaellu

ilusast talvisest lõunast sattun lörtsisesse linna. jääb mulje, et siin ongi kogu selle nädala siuke olnud.
kella 12 paiku koputatakse ukse taga ning sisse tuleb tädi, kelle valged nailonpüksid on samamoodi määrdunud nagu lumi õues. mõtlen, et tädi on inimesekuju võtnud lumememm, kes otsib vaba ja suurt sügvakülma. tädi on aga hoopis turu-uuringufirma küsitleja ning muu-hulgas tunneb huvi, millistes poodides ma viimasel nädalal käisin. Räpina A&O pood ei kuulu aga küsitluse alla, nii et seega ma viimase nädala jooksul peaaegu polegi poes käinud.
küsitluse lõpul selgub üllatusena, et ma ei lähegi arvesse nagu keskharidusega vastaja, vaid nagu lõpetamata kesk-eri.. ehk siis nagu need ca 15 aastased pubekad, kes peale põhikooli sinnasamma Räpinasse õppima lähevad ning vahetundides ja peale tunde kõigis arvutites rate.ee’s istuvad ning hommikuti ühikast kottide kaupa tühje õllepudeleid välja tarivad.

uudiseid lõunast :)

nojah, jätsin kaamera koju, et õhtuti on ikka üsna hämar. aga hommikuti on juba ju üsna valge, nii et .. statiivilt saaks üsnagi pilte. iseasi, kas ma just oleksin suutnud statiivi ka kaasa vedada.. või kaamerat, kui sellest rääkida. samas kaameramõte istub mul peas nagunii.
hah, pidin täna kohalikust kaltsukast peaaegu et ostma 30.- ühekordse kaamera, et tollega klassis klõpsida, kuid lõin käega. aga mul on veel nii päevake aega ümber mõelda.
ja siin öeldakse mitte ‘see’, vaid ‘too’ 😛
p.s. tühik peaaegu ei tööta. õnneks on mul tugevad pöidlad 🙂