mõisahärra hautis

kui ma mailiga selle retsepti sain, tabasin, et saatja nimi ei jõuagi minuni korralikult. humm.. kuna ma ise ilge php-guru ei ole, peab selle vormi veel üle kontrollima. aga igatahes..
Käib nii, et võta:
300 g sealiha, võib olla läbikasvanud
4-5 rusikasuurust kartulit,
1 pakk külmutatud aedviljasegu vastavalt maitsele (algselt tehtud shampinjonisupi seguga)
1 kl. vett,
1 kuhjaga spl. koorevõid,
2 küüslauguküünt,
1 väiksem mugulsibul,
1 spl. Vilux sinepit \”Dijoni teravamaitseline\”
maitse järgi soola, musta peenpipart, kuivatatud tilli ja peterselli, jms.
Tükelda sealiha suupärasteks tükkideks ja pane wok-pannile. Raputa lihale veidi musta peenpipart ja mõõdukalt soola ning lisa 1 kuhjaga spl koorevõid ja 1 spl sinepit. Lihale lisa 1/2 tl. kuivatatud tilli, peterselli ja muid maitseaineid tunde järgi. Kangemad (jalapeno, cayenne jne.) piprad siia ei sobi.
Lõika kartulid pikuti pooleks ja viiluta 1cm paksusteks tükkideks. Kartuliviilud aseta liha peale koos tükeldatud sibula ja viilutatud küüslauguga. Raputa kartulitele veidikene soola ja soovi korral kartulimaitseainet. Parem pane soola vähe, pärast saab juurde panna.
Kõige peale puista külmutatud aedviljasegu paki sisu. Originaalis oli selleks shampinjonisupi segu. Ka siin võib kihile puistata õige veidi soola. Lõpuks kalla wok pannile 1 klaas vett, kata pann kaanega ja tõsta tulele. Algul lase panni sisu kõval tulel podisema, pärast keera vaiksemaks, et hauduks nii nagu peab. Umbes 20 minuti pärast võiks piiluda, kas pealmine köögivili on üles sulanud ja panni sisu aeglaselt aga korralikult segada. Muuseas kontrolli, kas soola ja muud kraami on parajalt. Kui vesi on põhjast otsa saanud, tuleks seda poole klaasi kaupa juurde lisada, sest muidu pole hautisel õiget mekki ja mahla. Pane kaas tagasi peale ja 20 minuti pärast tee kartulile ja lihale maitseproov. Kui need on pehmed, keera tuli alt ära ja lase hautisel 10 minutit rahuneda.
Serveeri (soovitavalt savikaussides) külma õlle või härmas viinaga.
kõlab nii, et proovin järgi. umbes varsti 🙂

Mulgikapsad

1 kg hapukapsaid, soola,
400—500 g pekist sealiha, suhkrut, pool kl. tangu või kruupe, (1—2 sibulat) vett
Kapsad ja liha panna keedunõusse, nende peale pestud tangud. Valada veega üle ja
hautada kaanega kaetult tasasel tulel või ahjupotiga ahjus, kuni kõik toiduained
on pehmed. Maitsestada soola ja suhkruga. Sibulad võib lisada algul või vähese
rasvaga kuumutatult hautamise lõpul. Lauale anda kartulitega või hautatud
lihatoitude juurde.

Mitchi-munasupp

Ma ise pole mingi koduse kiirtoidu fänn, eelistan aeganõudvamat tervislikku sööki. ent küllap satub siia igasugu inimesi, nii panen üles selle mulle saadetud retsepti.
Noh, kui juba munade ja nuudlite peale jutt läks, siis üks veel, mida eile suure näljaga õhtul tegin. Nimi võiks olla Mitchi-munasupp või midagi sellist. Vaja läheb:
Pakk Michisid (kiirnuudlid)
1 muna
Natuke paprikat (võib ka ära jätta)
Keema ajada üsna vähekene vett, Mitchid e. nuudlid sinna sisse visata, mõned minutid keeta kuni on peaaegu pehmed, siis muna sisse lüüa. Kui on ka paprikat, siis see hakkida, aga võib jätta näpuotsa suurused kuubikud, mis suts enne muna sisse loopida. Maitseaineteks need samad kiirnuudli pakis olevad (sõltub muidugi margist, osadel ei ole nii head). Kokku peaks jääma selline parajalt paks \”supp\”. Mina söön alguses pulkadega ja hiljem lusikaga leeme magustoiduks peale 🙂 PS. Eeldab, et inimesel pole kiirnuudlimürgitust.

Hernesupp

400—500 g sea- või loomaliha
200 g suitsuliha 3 l vett
2 kl. kuivatatud herneid 1 sibul soola
Liha ja leotatud (6—8 tundi) herned panna külma veega keema. Keema hakkamisel
eemaldada vaht, siis lisada sibul ning keeta, kuni kõik ained on pehmed. Supp
maitsestada. Kui hernesuppi valmistatakse soolalihaga, siis keeta herned mageda
veega eraldi pehmeks ja lisada koos keedu-leemega lihaleemele.
hernesuppi saab aga teha veel mitut moodi..

Continue reading “Hernesupp”

öö & hääled

Ma ei saa täpselt aru, kas Linn on neelanud Öö või on Öö neelanud linna. Igatahes on Öö, on Linn, on tänavavalguses läikiv märg asfalt, on üksikud mööduvad taksod, on ülestõestetud kraedega vähesed möödujad. Enne kui auto jõuab mu nägemisvälja, on kuulda Hääl ja ma püüan ära arvata, kummalt poolt auto tuleb. Mis selles ikka nii keerulist on? Ent öises Linnas petavad helid ning ma panen jälle mööda. Õnneks möödub autosid harva. Trolli on kergem ära arvata, sest teise tänavapoole peatus on minust kaugemal.
Ma ei ole kindel, miks ma sattusin siia Öösse keset Linna. Jah, ma tean, ma tõmbasin jope peale ja tossud jalga ja tulin. Aga ma ei tea ikkagi, miks? On see libahunt minus; või on see kass minus? Või midagi muud? Ajas Linn mind välja; või Öö? Aga siin ma olen ja muudkui kõnnin. See mis mind välja ajas, ajab mind ka kõndima. Ma ei saa rahulikult istuda bussipeatuse klaaspaviljonis ja vaadata, ma pean kõndima. Tegema mingeid mõttetuid samme eikuhugi. Sest need majad mu ümber on samad, Linn mu ümber on sama, Öö mu ümber on sama. Ma olen olnud sellel Ööl Selles linnas juba miljoneid kordi ja ma tean, et ma olen veel miljoneid kordi. Vahel on see imelühike Jaaniöö, vahel kevadine linnulaulu täis öö; aga see on ikka seesama Öö, mis imeb mind endasse ja mille eest mul ei ole pääsu. Mille eest ma ei tahagi pääseda.