ehk kass number 2, kes juhuse tahtel meile elama on tulnud. hakkavad Eveliniga juba leppima vaikselt. nagu pildilt näha, siis minuga juba lepib kenasti.
ärge minult küsige, kust kassid tulevad.
JoJo
isegi kiirel ajal blogin ma tasuta
unise peaga ei saa tegelikult ka midagi tehtud. aga magada pole ju aega, sest asjad nõuavad tegemist. lisaks tööasjadele näiteks lapse sünnipäevakutsed kirjutada, et need homme lasteaeda ära viia. ja nõud pesta. ja süüa teha. ja noh. triikimisest-koristamisest ei räägi. heal juhul leian puhkuse ajal aega. puhkus on puhkus põhitöölt muidugi. mingit sisulist puhkust kui sellist ei ole ega ei tule. on projektitööd ja on koolitööd.
veel üks sõbranna eile imestas, kuidas ma nii palju jõuan. tõin talle näiteks ühe oma teise tuttava. selle peale imestati, et kas mõnel inimesel on ööpäevas rohkem kui 24 tundi. vist on jah, ja mul on pidevalt tunne, et mul on umbes 18 tundi. no ongi jah, sest ma ikka magan ka. isegi alla 18 on tihti.
kõigele lisaks oli õues vastik külm tuul.
ning, eelmine sissekanne ei ole reklaamsissekanne, nagu Pulleritsu artiklit lugedes võiks ju arvata. võinoh, nagu on ka, aga igal juhul keegi ei maksa mulle selle eest. kuigi tore oleks ju, kui nii guugel kui rainy mulle mingi papi selle eest köhiks 😛
minul küll ei ole blogides kogu aeg silme eest rahaküsimus. ma ei kirjuta tavaliselt ka tundi aega ühte sissekannet. ajakirjanikuks end ka ei pea, eriti mitte blogides.
mina ja google
ma olen järgemööda guuglistunud. lihtsalt mugav on, kui saad ühe kasutajanime-salasõnaga ligi mitmele vajalikule asjale.
kalendrindusest oli mul hiljuti juttu. maksingi hiljuti Rainlendari litsentsi ära ning nüüd on töölaua- ja veebikalender kenasti sünkros. ainult teavitused tuleb kummaski eraldi määrata. kategooriaid ka guuglis pole, need tuleb soovi korral siis oma arvutis paika panna. igatahes olen ma sellisel kujul oma kalendri peaagu toimima saanud ja kõik vajalik on kirjas. tugev pluss on see, et ma näen ka jagatud kalendreid ehk ka neid toiminguid, mis on kellegi teise kalendris, mida ta minuga jagab. ehk siis saab koos planeerida ja sättida tegevusi.
kõigele lisaks on seal päris tore võimalus saata kutseid mingitele sündmustele-kohtumistele. esimene kutsetest on mul tehtud. muidugi ilmnesid selle käigus ka mõningad puudused (no näiteks kaarirakendus ei leia meie aadresse-kohti eriti üles ning personaliseeritud kaarti ei saa sündmuse juurde panna jms).
guugli dokumentide võimalusi olen ka mõnda aega kasutanud. hea võimalus hoida üleval mitte väga konfidentsiaalseid dokumente, mida on vaja kas teistega jagada, koos üles ehitada või mis lihtsalt peaksid olema kättesaadavad mitmel pool. mugav ongi see, et saab netis töödelda ka neid dokumente. teisi kasutajaid saab lisada nii töötlemisõigusega kui ainult vaatamisõigusega. mugavam, kui faile mailidega edasi-tagasi pendeldada, eriti veel, kui on vaja seda mitme inimese vahel teha. ‘tavalisemad’ dokumenditüübid on esindatud kenasti.
läksin suhteliselt värskelt üle ka guugli readerile. ei pea erinevaid feede erinevate arvutitega konffima. võeh, kui kole lause tuli. igal juhul on blogi- ja uudistevoogusid seal päris mugav jälgida ning mugav on just see, et ligi saan suvalisest arvutist. ka saab moodustada katalooge ning nimetada voogusid ümber, samuti lisada postitustele tage (seda ma pole veel teinud). samuti saab valikuliselt sissekandeid jagada teiste lugejatega. uue voo lisamiseks on vaja lihtsalt oma veebilehitseja lemmikuteribale lisada üks väike link – kui oled lehel, mille feedi soovid readerisse lisada, siis vajutad seda nuppu ning edasine toimub juba lihtsalt.
kuna olen suhteliselt vähe kasutanud, siis miinuseid ei oska välja tuua.
vaatan nüüd, kas guugli notebook jääb ka kasutusse. jälle sama teema – ligipääsetav igalt poolt. saab kirja panna nii järjehoidjad (bookmargid) kui ka märkmed. saab lisada tage, katalogiseerida, kommenteerida, sorteerida, filtreerida, eksportida google dokumentidesse ning sedakaudu jagada teistega. jagada saab ka otse, kas siis ühe märkmeraamatu, kategooria või alamkategooria piires. st just selliselt tasemelt, nagu soovid.
kõigele lisaks on notebookil väike plugin, mis võimaldab suvaliselt veebilehelt valitud lõigu-pildid salvestada ka notebooki.
aegajalt olen kasutanud ka guugli avalehte, aga kuna ma avalehte lihtsalt ei kasutagi, siis see pole pidama jäänud. ehk nüüd võiks ikkagi – et sinna tuleksid kokku uued vood, mailid ja oleks ka link dokumentide ning märkmete juurde. pean mõtlema.
ja kui nüüd keegi tuleb välja ‘suure venna’ jutuga, kuidas guugel kõike salvestab ja kõik on alati leitav, siis – no tõesti, kas on kellelgi arvamus, et me elu on väga jälgimatu? kõik need kaardikasutused (deebet-krediit-kliendi-makse-järelmakse), meie muu e-mailindus, mobiiltelefonid..
ma arvan, et see, mida mu kohta guuglist teada saab, ei ole küll midagi väga vapustavat. kui ma tahan ikka mingeid eriti salajasi asju ajada, siis on selleks tõesti muid võimalusi.
ütleme nii, et ma ei leia, et mul oleks sealtpoolt midagi karta. kui ikka leian mingid mugavad lahendused, siis kasutan neid, kui vaja 🙂
ma olen kuri
meeskonnatööd ei saa teha nii, et teeb peamiselt üks. ma olen üritanud jagada infot ja pannud punktide kaupa kirja, mida on vaja teha ning saanud vastuseks paar lehekülge viideteta teksti ja mõned lingid. osa sellest on pealegi üks minu vana uurimustöö 😉
tegelikult ei aja naerma. tegelikult ma ei teagi, kas on viga selles, et teised ei saa ikkagi lähteülesandest ja soovitavast tulemusest aru, kas see ei huvita neid või pole neil lihtsalt aega. esimesel juhul on viga minus, teisel juhul teemas (aga miks keegi midagi muud ei pakkunud?) ja kolmas probleem on mul omal ka.
samas meil ei ole määratud tiimijuhti, nii et ei tasu arvata, et ma õudsalt tahan juhtida. no ja juhiks ju ehk isegi, kui oleks ka aega ja tiim kaasa tuleks. tähendab, need asjad on muidugi seotud ka omavahel.
ah. hea seegi, et paar selle nädala asja edasi lükkus.
ja RM-ile sai tähtpäevakingitus ostetud. selle käigus jäi muidugi ostmata tänase külaskäigu kingitus. laps, kelle katsikule ma pole jäudnud ja nüüd ühendan selle tema aastase sünnipäevaga. seega pean enne RM-ile aeda järgiminemist veel kingi ka ostma. mis tähendab jälle liikumist kusagile vales suunas. nagu niigi vähe tegemist oleks 🙁
uued ja vanad asjad, peamiselt riided
hinnatõusude taustal on siiski hetkel see seis, et kaltsukast ei tasu enam riideid osta. poest saab allahindluse ajal (mis jällegi pole tihti nii suured, kui nö vanas euroopas) uusi riideid pea sama hinnaga, mis kaltsukas kasutatuid.
kaltsukal on siiski plusse: riided on originaalsemad (kui on, viimasel ajal ei ole ma miagi head leidnud, Tallinna omadest külls mitte) ning riided saavad taaskasutatud.
ja üldse. mul on mingi kotitäis korralikku pesu, mida ma erinevatel põhjustel enam ei kanna. ma kohe ei oska selle kotiga midagi peale hakata. mingi emade-laste varjupaik?
enamiku vanadest riietest panen prügikasti juurde, kust need kiirelt kaovad. korralikumaid olen viinud ka nt sotsiaalmajja. aga pesu on nagu veidi teine teema..
uuskasutuskeskusest saime viimati muide 2 korralikku jääresti (kahest kapiga kaasasolevast jääb vahel väheks ja jääkotid, noh.. ), kuhu RM-iga kohe ka marjajääd tegime ning õhtul sellest omakorda jääteed 😉 ning selle käsivändaga vahustamispurgi (mingit väikest kogust vedelat tainast on sellega mõnusam kokku keerata kui mikseriga, omlett sai kohe tehtud ka), kokku mingi täiesti olematu kümme raha. rõõmu see-eest palju.(mul oli siin nüüd mingi deja-vu ja kontrollisin, kas ma pole seda juba korra kirjutanud siin. ei ole)
ja kohe-kohe peaks kaduma ära see köögikombain, mida ma olen kasutanud umbes kord aastas ja mis võttis ainult ruumi. läheb paremasse peresse ehk, kus saab tööd ka teha.
une näod, kerge horroriga ja juustulisandiga
lõikasin omale praegu õhukesi juustuviile ja meenus mingi oma kooliaeg, kui mulle meeldis õhtuti laua taga raamatut lugeda ja samasuguseid läbipaisvtaid juustuviile kõrvale süüa. lihtsalt et – hea on!
aga miskipärast enamik juuste ei päde tänapäeval. vähe on neid kodumaiseid, mis maitsevad nii nagu vaja ja milledest saab selliseid viile lõigata. mina ei tea, kas on tooraine niivõrd teine või jäävadki need juustud lihtsalt tooreks. õnneks mõned siiski on.
aga tegelikult tahtsin ma rääkida oma unenäost, mis ma eile öösel nägin. nimelt lugesin ma, unes, lehest, et levima on hakanud perekondlikud suitsiidid seoses hinnatõusudega ja majanduslangusega. huhh! peale seda katkes küll uni mõneks ajaks.
et rohkem sellest unest rääkida ei olegi. ma loodan, et mingil hetkel ei osutu see deja-vu‘ks. sest see oleks kole.
keskkonnateemasid
veidi linke (peamiselt mulle endale), seekord suureks abiks ajakiri Tarkade Klubi.
alustuseks siis üsna loogiline arutelu teemadel, et lahutamine on keskkonnavaenulik. nojah, eraldi elamised jne.
tore on see, et uue partneri leidmisel läheb asi jälle keskkonnasõbralikumaks 🙂
ökoloogilisest jalajäljest on kõik kuulnud? sellel lehel on näiteks võimalikt avada pdf-fail, kus on siis Euroopa riikide kohta analüüs, 2007. Eesti andmed on päris hirmuäratavad selle põhjal.
aga lähme maailmamastaapi ja võtame lahti ülemaailmse raporti aastast 2006 (pdf). lehekülg 14 ja .. Eesti 7s koht. nojah.
ma ei lugenud ise kõike põhjalikult läbi, seega ma julgen hetkel ajada osa sellest meie põlevikienergia süüks.
antropogeenseid bioome ehk siis inimesest mõjustatud loodussüsteeme ma ei jõudnud veel üldse uurida. ökosüsteemid on üldse huvitav teema. siit leian selle lingi üles, kui saan aega süveneda.
no ja siis see maailma odavaima ja keskkonnasäästlikuima auto teema, mis tegelikult on jälle väga mitme otsaga, nagu Erik Puura oma keskkonnablogis kirjutab.
ning veidi keskkonnast eemale, hoopis laste ja toitumise suunas: selline tore leht nagu www.toitumine.ee: teavet ja konkreetseid juhiseid lapsevanematele (nagu mina) ning toimetamist lastele (nagu RM).
veel prügist ;)
seekord läbi huumoriprisma 🙂 kliki pildil, et suuremalt näha.
