minestrone

Rimi Toit&Trend levitas ca nädal tagasi feissbuukis ja twitteris lihtsa minestrone retsepti.
teatavasti on see üks selline itaalia supp, mida ilmselt iga perenaine teeb isemoodi ja selle aluseks on hooaja köögiviljad. variante on erinevaid: tomatipastaga ja ilma, kartuliga ja ilma, lihaga ja ilma ja nii edasi ja edasi.
ma jäin üsna Rimi retsepti juurde seekord, kuigi väikesed muutused siingi. panin rohkem küüslauku ja järgmine kord panen veel rohkem (kuumutatud küüslaugu maitset oli minu jaoks natuke liiga vähe). lisasin pastinaaki ja veidike juursellerit; viimast on päris mitmes retseptis niisama ka sees. ka panin esimese asjana õli sisse potipõhja sadakond grammi suitsupeekonikuubikuid, millele siis hakkasin muid asju lisama. hakkliha ma ei praadinud, vaid panin potti peale tomatipastat – mu meelest jääb liha niimoodi pehmem (lapsepõlveharjumus ka). ürte panin muidugi sisse, seguürtidest oleks vist pitsamaitseaine suhteliselt sobiv. pastat ei keetnud ma eelnevalt ära, kasutasin peenike-väikest filinit, mis pehmeneb imekiirelt. puljong tuli seekord kuubikust ja ikka veise oma. ja õige natuke panin teravat paprikapulbrit ka.
ja järgmine kord panen ubasid ka sisse, seekord ei pannud
pehme sai (eks ideaalis ikka ciabatta või midagi sellist) kõrvale ja maitseb hea.

minestrone690.jpg

ma ei viitsi eraldi kokkajasse panna retsepti, seal suht surnud nagunii..
tegu on mittekinnimakstud mittereklaampostitusega, aga ei saa jätta mainimata, et tooraine, mis kodus puudu oli, sai ostetud Aia tn Rimist 😛

läbi jäälillede, – 11 kraadi

võib-olla ka -12, ega ma kindel ei ole.
kui seda tuult ei oleks, oleks ju päris hea vaheldus. ja lund võiks ka natuke rohkem olla kui see õhkõrn kirme.
ah, võrreldes selle sopa ja halliga on igal juhul hea. isegi kui on tiba külm (ja see on riietuse süü, mitte ilma!). viirustele ei tohiks see ka meeldida.
igal juhul läheb homne tšillipada täie ette sellise ilmaga 🙂

kylm972.jpg

legode taaskasutus

üks netituttav kuulutas mingil päeval, et tema laps oli mõned legod pannud äravisatavate mänguasjade hulka. mina, legofänni ema, sain sõnasabast kinni ja nii rändaski meile paar Bionicle robotit. ilma karpideta ja õpetusteta, tegelikult ei ole keegi vist päris 100% kindel, et kõik tükid ikka olemas on.
aga lapsel on rõõmu ja tegemist nüüd laialt.
maksma läks see täpselt ühe jõuluse kommikarbi. aitäh lahketele mittelegotajatele!

bionicle678.jpg

tavaline sai

kuigi reklaamides on olemas Tavaline hambapasta, Tavaline pesupulber jms, pole ma kohanud veel reklaami, kus oleks Tavaline sai. samas, kui ma lähen ja taha osta Tavalist hambapastat või pesupulbrit, siis sellist ei ole.
aga nagu näha, siis Tavalist saia on. ja see ongi nagu päris sai kohe. lapsepõlvest või nii. maitsega sai, mitte mingi poenuustik. lisaks, kui turul ringi vaadata, saab seda veelgi odavamalt, nelja ja poole krooniga.

tavalinesai.jpg

lõngad ja värk või et milleks seda üldse vaja on?

ma leidsin sahtlist selle pooliku salli, mis peaks kuuluma selle mütsi juurde, mida ma ei kanna. ja ma ei tea, mis sellega nüüd teha. sest tegelikult ei tunne ma hetkel, et ma üldse sellist salli tahaksin. harutan poolteist meetrit oma käsitööd üles?
ja uus lõng ootab ka. mille kohta mul pole samuti mitte mingit ideed. natuke topiline siuke, nii et mingit väga mustrilist asja teha ei saa. mõtlesin ka sallile, aga jälle, kas heegeldada või kududa. samas on nunnu värv, äkki teeks mingi vesti hoopis.. lõng on selline, et mu ebaühtlane kudumisoskus ei paistaks vist väga välja ka 😛
mingid ajakirjad, kust ideid saaks, on muidugi suhteliselt kättesaamatus kohas.

longad667.jpg

Stroomi täika ja komisjonipood, Telliskivi UKK ka

üks otsing, millega siia viimasel kümnekonnal päeval tuldud on, on Stroomi täika ja muu selline. jah, ega selle kohta ei olegi eriti kirjutatud, nii et ongi minu blogi esimesi otsingutulemusi.
mis siis muud, kui allusin kaudsele sotsiaalsele survele ja astusin sealt täna läbi.
üks osa on siis vist see, mis on nime poolest komisjonipood, aga pigem on selline.. ma ei teagi, outlet nagu? mõned asjad on küll lihtsalt imeliku kvaliteediga, aga uued asjad on ikkagi. mingeid tuttavaid firmanimesid ei olnud, aga hinnad ka ei tapnud. et noh, ehk leiaks midagi.
muu osa oli üsna tühi. oli paar kaltsukaupmeest, kelle hinnad ei olnud väga hullud. ja siis mõni nn. kadakaturu-kaupmees – mingi x-päritolu odavnänn.
ja oligi nagu enamvähem kõik. silt, et avatakse zookauplus, oli ka seal kusagil (ja näha, et töö käis selle avamise nimel).
peaks nädalavahetusel kaema, siis äkki on rohkem äri.
kuid jah, eks see on kahepoolne: algul ei julge keegi tulla müüma, sest ostjaid on vähe; aga kui see nüüd lähebki sellist odav-uus-jama täis, siis jälle ei lähe minusugune sinna kaema.
ja no ma ikka igatsen seda Minski kulinaariat, kuigi mingi osa sellest on ju Rahu poes mingil kujul olemas..
Telliskivi nurgal UKK uues poes käisime ka ära. suur pettumus oli, et seal on ainult riided. me fänname asju natuke rohkem. mis muidugi ei tähenda, et me sealt tühja käega lahkunud oleksime 😛
ja igal juhul tasub läbi minna, kui sinna kanti asja on (kasvõi kirbukalt tulles!). sest tegelikult oli seal täitsa korralike-uusi riideid jumala normaalse hinnaga. lastele ka.

minskiturg967.jpg

14.detsembi lisa: neil on oma koduleht ka, mitte et seal väga ohtralt inffi oleks (küll aga vigu) – www.stroomitaika.ee. aga googlile meeldib minu leht ka ikka väga 😛