pikk päev. aga tore ka. väga palju väljas oldud, tõsine suvine grill. palju-palju jäätist (eriti lastele). ning Viimsi Linnusaarel käidud.
loheigatsus.
linnusaarel
Rubriik: päevakaja
arenev laps, keda ma ei suuda ikka suurena näha
täna oli siis meie (st. RM-i) ainus eliitkooli katse. või test või siis kooliküpsusuuring 😛 kuidas keegi nimetab, sest katseid kui selliseid ei tohi ju teha.
poeg ise ütleb, et läks kenasti ja midagi rasket ei olnud. et kõik istusid üksinda ja õpetaja oli kõrval ja ajas juttu. ning et nad pidid tegema seitsme seljaga looma kamba peale ja kokku said kaks seitsme seljaga looma.
ma ise ei oska midagi arvata.
tegelikult see kooli ruum ehmatas mind ka ära. et remontimata, on üks asi, aga kitsas ja väike, see on teine.
nojah.
RM-i mobiili saime ka tööle ja esimesed kõnedki tehtud. põhiasjad juba selged – ja ega seal muid asju polegi peal 🙂
tegelikult on täitsa imelik ju selline telefon, millega saab helistada, SMSida ning on ka veel äratuskell – ja kõik. telefoniraamat ka muidugi. ja seitse seesolevat helinat.
minul omal on ikka päris haige tunne. poleks ikka pidanud nädalavahel end lõdvemaks laskma :S
nii lühidalt kui saan
üleeile toimus põgenemine.
loomulikult ei õnnestu päriselt põgeneda ja see ei olnud ka eesmärk. aga mõneks ajaks sai kogu sellest väsitavast olukorrast eemale maale ära.
käisime pojaga (ja muidugi peretütre ja tema tütrega) Marjasoos.
sellisel aastaajal polegi seal enne olnud.
ilmadega vedas, lapsed said kenasti õues olla. eks see hirm oligi, et kui vihma sajab, mis siis saab.
kuigi sellest hoolimata oli teine laps veidi rohkem arvutis, kui mulle oleks meeldinud ja nii ma lubasin oma omal ka veidi siis. samas jälle telekavaatamist pea ei toimunud ja nagu ütlesin, suurem osa päevast möödus ikka õues.
kahjuks küll mitte minul, sest tatt tuligi mulle külla.
grilli tegime ka. kui päris-pererahvas oma käikudelt eile õhtul kohale jõudis, siis olid nad imestanud, et ongi kohe lõkkel tehtud liha-vorstid. jube nämma oli küll 🙂
igasuguste kummaliste ja ebaloogiliste asjade kiuste saime ka ruuteri ja wifiruuteri tööle. meie töövõit. ei saa salata, Hinnavaatluse foorum oli ka abiks. no mõne asja peale lihtsalt ei ole võimalik tulla – kuigi Kõu abitelefon oleks siiski võinud seda fakti teada. njah.
lähimas linnas käies juhtus see lugu, et telefonioperaatori putka oli tühi, nii et läksime ja tegin uue lepingu, RM sai ise numbri valida. mul on mingi kiiks, aga miskipärast tahtsin liitumist, mitte kõnekaarti.
tükk aega uuris numbrilehte ja ma usun, et tegi olemasolevast mõistliku valiku. oma loogika on sees (veidi sarnane loogika minu numbri loogikale) ja mulle jäi kohe pähe ka. lähipäevil peaks SIM tööle hakkama 🙂
täna oli Rõngu pagaripood ja praegu head saia täis köök. aga selle vahele mahtus veel Ahhaa ja 4D kino ja lõunasöök Orient Ekspressis.
Ahhaas tegi RM muuseas reaktiivmootorgia auto: puhud õhupalli täis ning auto liigub sealt survega väljuva õhu abil. päris kiirelt, kuigi veidike viltu (insenertehnilised oskused pole veel päris tugevad). vormelinäitus oli küll sama, mis eelmisel aastal Heurekas, aga seekord eestikeelne, mis oli abiks. igal juhul teadis ta osasid asju siiani väga hästi ja oskas ära seletada, kuidas toimivad.
küsisin pojalt ka, kas ta tahab minna koos oma õueriietega pesumasinasse või paneme asjad tema juurde vanni 😛
igal juhul on praegu laps vannis ja pesud masinas.
ja muide, kui keegi tahab korralikku krants-tõugu õuekoera, siis on kaks tükki Tartumaal pakkuda. pildil on kutsikate ema ja õde, kelle lemmiktegevus on oma pall (või käbi või oks) kellegi jalge ette lootusrikkalt poetada ning oodata, et seda nüüd visatakse.
väsinud on olla, aga see on teistsugune väsimus kui linnaväsimus 🙂
nõiakaevul
eileõhtune nõiakaev oli muidugi paksult rahvast täis. ka siis, kui Omnibussi seltskond laiali vajus, oli seal ikkagi mass peal. ja pori, muidugi pori.
aga midagi nendel kaasasolnud lastel ikka kahe kõrva vahele jäi, täna RM oli lasteaias muljetanud ja ühtlasi ka nõiakaevu tekkest rääkinud. põhimõtteliselt täiesti pädevalt.
see oli ka vahva, kuidas ta sõbral bussis paar korda vait palus olla, kuna tema tahab kuulata, mis onu räägib.
lõpp lähedal (õnneks ehk mitte minul)
viimased kaks koolipäeva!
ausõna, see oli ka ainus, miks ma siia tulla suutsin. üldse olen kogu selle aasta käinud ainult seepärast, et nii lõpus oleks veider loobuda..
jah, pärast järgneb lõputöö, mille juures on praegu ka nii palju lahtiseid otsi – ehk ma pole üldse kindel, et see töö tuleb just selline, nagu algselt kirjas. aga olgu, ma tean ju nagunii, et ma ei saa seda tööd A-d nagunii, nii et suurt vahet pole. ainult vastutus iseenda ja juhendaja(te) ees.
ja üldse. paari kuu pärast jõuab majanduskriis minuni. projektitööd saavad otsa.
pean kiiresti midagi välja mõtlema, oma MTÜ ju ka olemas 🙂
hullumisepäevad
eile kell kaheksa oli Stockmanni toiduosakonnast pea võimatu midagi normaalset osta, sest juba valmistati lette ette hullude päevade jaoks ning suur hulk tavakraami oli ära koristatud. päris nõme tegelikult. tahtsin näiteks idusalatit õhtuseks näksimiseks, no ei ole. vorstilett ka üsna lage, pidin mingi valmispakendatud asja ostma. uhhh.
ja hommikul oli muidugi üsna kole. ronisin isegi neljandale välja, sest tehnikaosakonnas oli midagi, mida tahtsin vaadata. kolmas korrus oli kõige jubedam, ilgpikad kassasabad.
söögiosakond ei olnudki väga hull. sain isegi mingeid kanaasju, hea lastele pakkuda homme näiteks.
aga majanduslangus annab tunda, neid noori, kes kilekottidesse kassalindilt saabuva pakendavad, ei olnudki. või on need ainult tipptundidel?
suured hullude päevade riidekotid olid ka müügil. ilusad ja kollased ja tõesti suured, aga no ma ei osta ju sellist, kus peal, et HULLUD PÄEVAD. või oleks see just eriti kitsh? sobiks mu uue mantliga ka 😛
esimese korruse kiirsöögikoha juures pakkusid Mahekauba tütarlapsed ökopuhastusvahendeid soodushinnaga. varusin omale midagi ja mõtlen, et äkki võtaks midagi veel. neid kulub ju ikka mingi aja peale. samas, liiga pikalt seisma osta pole ka mõtet. veeretan seda ideed veel peas, homme ka päev.
õuest sain kitsepiimaseepi. juustu oleks võinud ju ka osta – väike gurmaan, nagu ma vahel olen. aga ega päris kõike ikka saa, mida hing ihkab.
tegelikult hea, et ma pool hulluse aega koolis ära olen.
nagunii ma hullun muude asjadega ju.
väsitav päev, aga positiivne ka
üks suur asi (üritus noh) on tehtud ja minu meelest üsna õnnestunud. natuke otsi kokku tõmmata veel ja saab joone alla.
eile sai poole ööni ettevalmistatud ja hommikul vara alustatud. aga mul on hea meel, et kõik sujus tõrgeteta ja ajakava oli üsna reaalne ja tagasiside oli postiivne.
koolist helistati ja teatati, et mu laps sai nende tugevamasse klassi sisse. pidi kunstiliselt väga arenenud olema ja muu test läks ka hästi. etteütluses olla olnud paar viga, näiteks ‘seen’ oli kirjutatud ühe e-ga. ahah. ma ei teadnudki, et mu laps üldse suudab etteütlusega midagi teha. minu eest ta varjab oma selliseid andeid.
no igaljuhul mõjuvad sellised asjad lapsevanemale hästi.
aga nüüd oma lagunenud hambaga midagi ette võtma. seal saab vähemalt lamada.
jätkuks eilsele
no nüüd tuli ülejääk sellest plommist ka ära. mul on ühel pool hamba asemel auk, millel on servad püsti. ja tundlik auk. nii tore-nii tore, sellised asjad olidki veel puudu. mul on ju niigi vähe muresid :S
eks siis vaatab, kas pean selle koolinädalavahetuse vastu niimoodi. peaks vist valuvaigistid ligi võtma?
kui üks päev peab viltu vedama..
.. siis ta ka veab.
kuigi hommik algas ju tavaliselt.
viltu hakkas minema siis, kui ma pidin pildistama ühte objekti ühel taustal. kõik oli kokku lepitud, aga tulemusena oli olemas vaid taust ja ei mingit objekti. nojah.
siis oli tööl rohkem tööd, kui ma arvestanud olin.
siis tuli üks shokeeriv telefonikõne, millest ma aga lähemalt ei räägi, sest see on liiga isiklik asi. praeguseks hetkeks on selge, et sellega on asjad paremini, kui ma esimese ehmatusega arvasin.
igatahes pidin selle tulemusena käima töölt ära poolteist tundi ja ise RM-i transama, kuhu vaja.
tulin tagasi, tegin söögi soojaks ja sain hambaplommist lahti ciabattat hammustades. et nagu pehmet saia. ilmselt seal ikka oli mingi kivi sees ka, aga sellest ei saa ju aru enam, sest osad on plommitükid.
seejärel panin ikkagi töö kõrvalt homseks loenguks slaidid printima. läbi neid vaadata ei jõudnud. tulemus – 20 eksemplari prinditud ja viga sees!
ja koju pean minema ning lapse poole tee pealt võtma ühistransaga.
tõmban aga mingi tee jälle sisse ja elan edasi.
päev või midagi?
naistepäev ja lillesoov on nõrkadele. mina ju pole selline, eksole?
lihtsalt üks tavaline päev, pooltõbisena.