head asjad 7×3, neljapäev

ma tavaliselt suudan hoiduda igasugustest ringlevatest asjadest, isegi jää-ämber läks minust mööda, aga nüüd sain pihta heade asjadega 😛 et ehk Ylle viskas mulle teatepulga ning ma pean nädala jooksul igast päevast kolm head asja kirja panema.
loen seda hetkes päris heaks väljakutseks, sest sel aastal ma polegi niimoodi igapäevaselt bloginud. jah, ma võiksin seda kõike ka puhtalt FBs teha, aga teisalt just nimme kirjutan siin. et sisi tuleb ehk üks täisnädal juttu ka.
ning alustan kohe eilsest, siis saab kiiremini tehtud 🙂

neljapäev.
päeva algus venib kuidagi, minust sõltumatult. tunnen, et mu uneaega on sisse sõidetud, kuid püüan seejuures siiski kena olla. laias laastus vist õnnestubki.

esimene hea asi jääb üsna hommikusse. FB tarbijamängu võit. tuleb kuller ja toob mulle DPD vihmavarju ning šokolaadikommide paki. punases pakendis.

aga üldiselt see veel ei muuda päeva oluliselt helgemaks. tööl õnnestub napilt diivanil tukkuma mitte jääda. sirutusaeg vahepeal, arvuti väsitab. kuidagi pekkis päeva tunne on. ja see tunne ka, et viskaks kõik õhtused plaanid kapi taha ja lihtsalt magaks kodus..
võtan end siiski kokku ja head asjad kuhjuvad õhtusse.

massaaž on alati hea. sõbranna küsib, mis on mu seekordsed erisoovid ja ma ütlen, et tahaks tukkuda. novot, ja ma olengi päris jupp aega sellises poolunes, kuigi ta teeb täishooga oma tööd. et ehk ei silita pehmelt. mõnna.
jooga, taaskord. ma ikka hooti üritan ja käin mingis algajate grupis ja kaugemale ei jõua. uus katse. kuigi stiil on alati sama, on treenerid erinevad ja teevad kohati päris erinevaid asju. nii ka seekord. eks põhiasendid (asana’d) on muidugi samad, aga mingid nüansid erinevad. esimene trenn on leebe, leian kiirelt oma hingamise ja kasutan ka mingeid juba varem õpitud asju.

õhtune kojusõit võtab aega.
aga vähemalt uni tuleb kiirelt.

kolmas koolinädal

üleeile õhtul mingil hetkel mõtlesin, et oh, kus ma nüüd kirjutan. aga siis läks ärritus üle ja nii see jäigi 😛

sügisene kooliaasta algus on jälle nagu puuga löönud. ma ei saa aru, kuues aasta läheb ja see kella seitsmene ärkamine on õudus kuubis. ometi ka kobin korralikult varakult voodisse ära ja isegi uni tuleb üsna kiirelt. et ehk minimaalselt 7 tundi magan igal pagana ööl. tihtipeale rohkemgi.
ja mul ei ole mõtet ilgvara ka voodisse minna, sest siis ei tule und ja ma vähkren ja see ajab närvi ja siis ei tule nö tavalisel ajal ka und.
ning ma tean, et ega see seis kevadeks palju ei muutu.

teine hala on see, et ma tunnen, et ma jooksen toidutegemistega kuidagi umbe. pea on ideedest täiesti lage, keeran midagi kokku ja siis selgub, et seda ei saa kiirelt soojendada. et ehk kooli ja trenni vahel on lapsel hala, sest aega seal eriti pole. ja ta pole seda tüüpi laps, kes mängeldes läheks peale kooli, mingi batoon hambus, pea otse trenni. muusikakoolile selline logistika pani ju põntsu..
õnneks sisetrenni ajad on natuke paremad, nii et selle kuu lõpuni on veel keerulisem seis.
aga süüa teha tuleb ka edaspidi..

üldse, miks on mingit hala kirjutada lihtsam kui sellest, mis on hästi?
nagu sellest, et lapsel läheb koolis endiselt täiesti kenasti, kogu vene keele (ja sellest tuleneva lapse hala) kiuste. või et mul on tööalaselt kõik kenasti. või et kodus saabub, küll õige aeglaselt, suvise kaose asemel mingi hägune kord. või et massaaž üle tüki aja oli super. või et ma sain suvel kohutavalt palju kohutavalt häid emotsioone (no tasakaalustuseks ka neid teisi muidugi, aga see selleks). ja et tegelikult on õues siiani soe ja päike ja mõnus ja õhtune linn pakub täitsa toredaid vaateid..

pühapäev

ma olen vist küll pea ainus eestlane, kes pole sel sügisel ühtegi seent korjanud. lihtsalt pole. kuigi metsas jalutada on tore, aga selle juures ei pea tingimata seeni otsima ju.
ja looduses jalutanud olen ma sellel aastal ohtralt.
eile jõudis aga korraga pärale, et pikemaid nö pookohustuslikke jalutusi sel sügisel ei pruugigi enam tulla..

jooksmas ma ka ei käinud ja sellistele massikatele ei lähe ka. st ma ei jookse muidugi üldse väga. kõndimine, palunväga.
viimati vaatasin isegi ühtesid sportlikke jalanõusid pikalt, aga jäid ostmata, sest mul on selliste kulu päris väike. ja kui, siis peab olema loodusesse sobiv, mitte mingi eputamisvärk.

tänasest on siiski hea meel, hulk asju tehtud. kuigi taas sellised pea nähtamatud asjad. aga siiski 🙂

suure punase laeva päev ja paar päeva veel

eelmisel nädalal sai üks kiire väljamaa-reis ka tehtud, suure punase laevaga. kuna sain selle sünnipäevapakkumise neilt, siis otsustasin ära kasutada. seltskond oli nö laiendatud, nii et olime autoga ja neljakesi. auto, no et oleks natuke liikumisvabam ja saaks vahepeal jalga puhata. tegelikult üks laps lausa magas seal päeval päris kaua, mis pole muidugi ime, päev oli pikk. kui ikka kuueks sadamasse jõuda, siis peab vara ärkama..

esimene pikem ja üldse kõige pikem peatus oli Heureka. koos planetaariumiga.
hommikul, kui jõudsime, oli üsna vähe rahvast ja mõnus toimetada. et ehk tegelikult läks sellega hästi. Soomes küll kool käib, aga mingi hetk tuldi lausa bussidega.
lõuna sai ka seal söödud, kuigi ilmselgelt oleks leidnud ka odavamaid kohti. samas ei hakanud selle ühe söögikorra pärast rabelema ka.
seinakell ja paar muud asja Ikeast – no ei saa ju jätta seal käimata. ühtlasi taas mõtted oma garderoobikapi ümberkorraldamise teemal. kust edasi tuleb see teema ikka, et pooled asjad tuleks lihtsalt ära visata..

ja siis mõni outlet ja Jumbo, sest mu noormehele oli koolikotti vaja. seda sealt ei saanudki, lõpuks sai ikka eestist miskine asi talle ära ostetud. tema oma valikud, ütleme lühidalt. mõneski outletis jäi midagi omale silma, aga lõppeks ei ostnud midagi.
kui ma aastaid tagasi viimati Hesas vähe pikemalt olin, jõudsime Idakeskusesse, mis oli, noh, oli kah. Jumbo igatahes oli klassikaliselt väsitav ostukeskus. kuigi me lippasime seal kiirelt paar poodi + toidupoe läbi. juust, mille parim enneni oli mingi umbes 5 päeva, oli alla hinnatud kilohinnaga alla 5euri ja sinkvorst, kampaania, oli kilohinnaga 4eur, viilutatud ja vaakumis versioon. no lihtsalt jäi silma.

siis veel sõbra juurest töölt läbi ja veel üks tass kohutavat soome kohvi. esimene oli laevas (st täitega kaks tassi), teine Heurekas (söögi hinna sees) ja kolmas sõbra poolt. huvitav on, et soomlased peavad end kohvirahvaks, aga kokku keedavad mingi ilge lurri. no ilmselt neile omale meeldib selline..
ning õhtuks jäi sadamate-paatide uudistamine. meil oli see tobe vene aeg, mil inimestel polnud paate-jahte linnas ja seetõttu on meil vähe ning väikesed sadamad, veel, eriti kesklinnas. aga seal on mereäär paksult täis. paate ja jahte ja purjekaid siis.

tagasisõidul oli punane laev rohkem täis. sadamas olime varem ja ootasime kauem, kui laeva saime, oli päike loojunud ja taevas imekaunis. fixobjega sellest muidugi pilti ei saanud 😛
esimest korda elus oli mul tunne, et Helsingis oleks nagu midagi teha ja tahaks kauem olla ning ringi vaadata.
kuidagimoodi õnnestus laevas magama mitte jääda. enne ühte olime juba kodus.

tähelepanek noorimalt osalejalt: juba teist aastat järjest on üsna vahetult enne kooli mingi reis.

järgmise päeva äratus oli taas sigavara ning nädalavahetus hobitöiselt tihe. väsimus saatis pidevalt, aga kõik sai tehtud. ma loodan.
olid ilusad õhtud ning taastõdemus, et mul on paljude asjadega elus hullult vedanud. muinastulede lõke, saun ja alias. kosk, ma ütlen, kosk on ikka alati kalameestega seotud olnud!

ja nüüd on koolialguse asjad, pooliti koristamine ning tunne, et mitte midagi ei jõua.
hinges kripeldab see odav lennupilet..

helsinki_3066

kiirel ajal paar linki ja.. ometi mitte kollased crocsid?

ma tean juba ette, et ma ei jõua nt homme ega ka ilmselt ülehomme midagi postitada. uuel kuul jõuan kindlasti 😛
aga ega ongi normaalne, et puhkuse ajal on tegemist ja muidu ka. ning ikka on vahepeal aega ka niisama vedeleda. kuigi ma hetkel ei mäleta, millal täpselt oli viimane kord 😛 tegelikult vist üldse mitte nii ammu.
sügiseks on kursus ka leitud. vaatame, kuidas on

igatahes, ajaviiteks võõrkeelset lugemist. võtke siis ükshaaval ette, et jaguks mitmeks päevaks 😛
esimene on teemal ‘more is less’. et ehk tegelikult ka ma tahaksin oma korteri tühjaks visata.. või ära kolida kusagile, ainult nende asjadega, mida ma tõesti tahan. et ehk jätte kõrvale mingid südametunnistuse või ühiskondlikud surved.. aga ei hakka hetkel pikemalt lahkama.
teine on teemal ameerikalik vs põhjamaade suhtlemine. üritasin end siin ka kusagile sättida, aga ei oska. sest ma võin vabalt olla suhteliselt vaikne, kuulata ja mitte sekkuda. või siis vastupidiselt, üritada vähegi pikema hingamispausi ajal sõna võtta..
tähendab, mõlemad on huvitavad teemad, aga a) ma ei jaksa b) ma ei jõua ajaliselt lahata. sest tegelikult peaks juba magama, sest homme on äratus nii vara, et peaaegu et pole mõtet magama minnagi.

ning uue kollase vihmajope juurde on kollaseid (matka)kummikuid vaja. kas tõesti crocsid* või? :O

* – ma leidsin crocse googeldades nende sandaalid nimega Really Sexy.. really? really?!? see on ju mingi iroonia???

hetki päevadest

tihedalt tegemisi on olnud. ühte- ja teistmoodi.

näiteks kena istumine sugulastega, väike tähtpäev ette. mitte minu tähtpäev. pereringis siiski oluline. isikliku elu taustal ehk veidi kadedustki tekitav, aga rohkem ikka rõõmu.

tööd, mitut liiki.
seda, mis kontoris vaja teha ja seda mida vaja lihtsalt teha. supiliha hakkimist, eiei, mitte oma tarbeks; hulk telefonikõnesid ja orgunne. üks punt, kellel ilmataadiga mingi kala: miks nad muidu sellise vihmahulga omale kaela said, ainsatena? või oli see ikka see, et kui ikka mitu kuud ette ilma põdeda, siis.. nojah..
matk 15km ja matk 11km, töö seegi. 15km matkajad ei teadnudki, mis neid ees ootab, vapralt pidasid vastu ja olid muidu mõnusad ning tublid. see punt, kellel ilmataadiga jälle vedas – sadas just siis, kui oli varjus olemise aeg.

veel üks tähtpäev. vaikselt meelitatud, et mind kutsuti ja arvestati. paar okast siiski ka õhtus. aga pohlad sellega, ‘see linn on minu’, nagu ütleb populaarne muusikapala 😛

natuke ringisõitu ja kenasid kohti. paar saunaõhtut. vihmaõhtu, leebe õhtu, rünkpilvedeõhtu.
vett, laineid ja tuult.
veidi aega lapsele.

140822_2962

mõtteuiud

mingi imelikult tühja olemisega päevad on olnud. nagu olen ja teen ja toimetan ja mitte vähe, aga see kõik käib kuidagi automaatselt.
taas kuidagi selline olemine, et pole nagu hea olla, samas midagi otseselt halvasti ka ei ole. oleks nagu oma energiat kusagile liiva sisse jooksutanud. võib-olla siis olengi.

uus külmik ühelt poolt nagu andis ruumi juurde, teisalt on kuidagi.. veider ja ei anna ka. jah, eks ma olen selle ühega harjunud, aga ikkagi.

mingid häirivad teadmised mu sees tõstavad taas pead. ma ei taha.
öösel oli jälle see veider, kerget paanikat tekitav jalavalu.

kiirpilk nädalale

nädal on libisenud nagu liiv sõrmede vahelt. liiva on selles nädalas olnud ka küll ja küll.
natuke tähistamist ka. õigel õhtul olin teise inimese peol. mis ei olnud üldse kuidagi halb idee.
nädalavahetuse õhtus värske praetud ahvenafilee, veel veidi hiljem soolasiig värskel keedukartulil.
langevad tähed ja täiskuu. suur hulk merevett. uus kruus.
’don’t fake being okay.’ -momendid. ja siis need teised ka.

suur kuumus on vist järgi andnud.