“Edgar on meie pensionisammas!” on kirjas mingil plakatil eilsel pensionäride meeleavaldusel Toompeal.
huh. ma vihkan poliitikat.
Rubriik: päevakaja
hullud mammutirallid
nüüd on see käes. hullud peävad, osturalli, mammutipäevad. kõik ühel ajal, nagu ikka.
hallooo, turundusinimesed?
ma ei kasuta järelmaksukaarte, teadlikult; ka laenu võtsin väga raske otsusega ja tõesti minu jaoks väga olulise asja jaoks. raha sukasäärde või panka koguda ei õnnestu. seega on minul (nagu ilmselt ka väga suurel osal elanikkonnast) iga kuu üsna ühesugune eelarve. hea küll, mitte päris, aga siiski. seega, kui mul on võimalik kulutada mingi x-summa, siis ma kulutangi selle ja kõik. ei ole mõtet loota, et ma käin kõik need päevad läbi ja kulutan igas ketis selle x-summa. ehk x korda n summa. sest see ei ole võimalik.
küll aga kulutaksin ma x-summa ühes ketis, kui nende soodustused oleks mingis muus kuus. loogiline ju? ehk siis üks kuu kulutaks ühes ja teine kuu teises jne..
aga ega nad vist põe, sest ma olen nagunii sunnitud igapäevaselt ostma neilt ju normhinnaga tooteid, iga kuu.
ah, te saate aru küll, mida ma silmas pean. lõppeks ei ole ma nagunii ostuhulluste sihtgrupp reeglina 😉
tähelepanekud kaubandusest
tomatid lõhnavad juba tomatite moodi ja värskel kurgil on magus maitse 🙂
ja mul on olnud hiiglapikk secondhandide paus, eelmine nädal käisin korra ettevaatlikult ja täna jälle. ah, lõppeks ei jõua ju ‘päris’ kaubandusest kuigi palju uusi asju osta, aga hing ihkab vaheldust.
mõttelage pea
mul on sissekande leht juba jupp aega lahti.
aga ei midagi. kusjuures enne oli pea mõtteid täis. aga korraga kadusid kõik ära. mõttelage pea.
panen veel kaks lõputöö-uuringu küsimust kirja ja lähen magama.
valikuvõimalus
uue fotokoti valimine on märksa keerulisem kui oli uue kaamera ostmine.
3st kotist kokku saaks ühe hea. üks on liiga suur (näiteks linnas käimiseks), aga on mõned head välimised taskud; teine on natuke väike (näiteks matkamiseks), aga on head sisemised taskud ja 3s on lihtsalt universaalne – saab kanda nii vööl, õlal kui seljakotina, kuid see seljakotivariant on selline kummaline.
kohati meenutab lapsevankri-käru valikut. pole olemas ideaalset..
mu parem õlg on sellest õlakotist täitsa väsinud ja haige.
ma leidsin et..
.. blog on hea koht, kuhu oma pilte lükata, kui fotokalasse ei taha-tihka panna ja kui oma mitte-päris-avalik galerii tundub väheks jäävat.
üritasin õhtul vahepeal natuke fotoblogiga tegeleda, aga see ei kuku ikka välja nii nagu peaks. pole aega praegu MT manuali süveneda ja div’idega CSS ei kuku mul ka ikkagi ise väga hästi välja.
itijutt
tõesti mulle ei meeldi see, et mul peab töö tegemiseks olema lahti 2 eri brauserit. aga just nii nüüd ongi.
IE, lisaks sellele, et ma seda nagunii hästi ei salli, keeldus mu arvutis töötamast juba varsti 2 aastat tagasi. lihtsalt ei ava lehti, cannot find blablabla. pealegi.. kui harjud ära sellega, mille ingliskeelne nimi on ‘tabbed browsing’, siis tundub IE oma eraldi akendega eriti jube.
loogilise jätkuna tõmbasin järgmiseks Firefoxi. kõik kena, aga neetud ameeriklased ei suuda oma suurt pildiarhiivi panna tööle nii, et ka FF seda korralikult näitaks. pooled nupud on nurga taga või ei kuvata muidu õigesti, kogu lehe väljanägemisest rääkimata. kuna see on meil üks üsna tihti kasutatav allikas, viskas varsti üle ja kogu oma armastuse juures FF vastu downloadisin omale Opera.
ega Operalgi viga pole. need reklaamid tasuta versiooni juures on muidugi häirivad, aga okei, saame hakkama. mõnes mõttes on Opera isegi väga mõnus. mail, chat, märkmed, kõik üheskoos. tabid tunduvad mulle kohati intelligentsemad kui FF’l, aga võibolla pole ma lihtsalt õigesti kõike seadistanud FF’l.
igatahes töötas see Opera mul kenasti kuni 2 nädalat tagasi, viimasel tööpäeval enne kooli keeldus poolest päevast mulle kohaliku arhiivi pilte näitamast. kõikjal mujal näitab, aga kohaliku arhiivi omi mitte.
lootsin, et on mingi ajutine error, ent eile tööle tulles selgus, et sugugi mitte.
kutsusin tolle programmi kirjutaja ja ametliku IT-arendaja kohale. too istus siin ikka jupp aega, proovis kõiksugu asju ja tulemus oli 0.
kuna mu arvuti pidi nagunii juba kusagil eelmise aasta augustis välja vahetatama (uus kast oli olemas, istus pool aastat kohaliku ülemuse laual ja siis vahetati välja hoopis üks teine arvuti, mis hakkas ka jamama – ja üleüldse ma kahetsen, et ma olen oma arvutit hooldanud, erinevalt teistest, sest minu arvuti hakkas esimesena jamama tglt), siis helistasin Tartu ülemusele ja teatasin, et nüüd on nii, et mulle on ka ikka uut arvutit vaja. üllatusena selgus, et tema ei teagi, et mulle määratud arvuti mujale läks. igatahes lubati asjaga tegeleda – ja seekord ma olen kindel, et võitlen selle arvuti kohe oma lauale ja teen vajalikud installid ise. hah, isegi IT-arendaja jõudis lõpuks veendumusele, et ma jagan tibake asja ja peale mõningast istumist siin ei suhtunud minusse enam kui mingisse punaseks värvitud, ent tegelikult blondi tavatibisse.
nüüd on mul lahti Opera muude asjade jaoks ja FF kohaliku arhiivi jaoks.
mhh.. kogu selle jutu taustal + veel paar detaili, mida ma siin ei räägi, on mu motivatsioonipuudus tööl rabeleda vist üsna arusaadav.
andke patja!
üldiselt on uni. permanentne. sest see neetud kell sai keeratud ja unerütm ongi segi. päris jama on koolis loppis olla. lisaks tavapärasele kooliunisusele see kellakeeramise oma ka..
ja kui ma ei saa täna õhtul Tartust Räpinasse, siis peab homme lausa hirmvara tõusma.
kell? kell ..
lõpetasin praegu mingid koolitööd ja korjasin vajalikke konspekte kokku, kui korraga lõi pähe, et öösel keerame kella. seega on kell juba ca pool 2 ja koolis pean ma ärkama praeguse aja järgi juba kell 6 .. ehk siis ilmselt ei hakka mu aju tööle ka peale esimest paaristundi. kellele seda kellakeeramist vaja on? vihjeks – ma eelistan suveaega; ausalt öelda lausa Moskva aega ehk 2h meie talveajast nihkes. meie laiuskraadidel ei pidavat see ju andma mingit elektrienergia kokkuhoiu efekti ka; minu meelest kulutab see pigem inimeste energiat.
ma pole kindel, kas ma viitsin termose ühes vedada; aga see kooli puhvetis (sööklas? baaris?) pakutav kohvi vihjab küll pigem sellele, et peaks ikka võtma ja hommikul ühikas täis panema. siis ehk on ikkagi võimalus mingi aeg pea tööle saada.
ärajäänu asendus
nojah. eile hilisõhtul selgus, et tänase lapsehoidmise asjus olid mingid möödarääkimised. tegelikult oleks saanud lapse tänaseks pärastlõunaks hoida küll jätta. aga selleks hetkeks olin ma juba loobunud unistamast ning ilmselt oleksin pidanud magama ka juba selle aja peale siis. igatahes kell 7.14 vaatasin korra kella; veendusin, et päike ei paista aknast sisse ning magasin rahus edasi.
aga päris rahu ma ikkagi ei saanud. pärastlõunaks laekusime koos lapse ja tema tädiga ikkagi Viinistusse ja veendusime, et matk oli toimunud. tiba kurb oli küll siis, eriti arvestades kena päikselist pärastlõunat. kusjuures kusagil Salmistus tundus, et suure hädaga Pedassaarde võib minna, aga Mohni on ju kaugemal. aga ju siis pidi seekord niimoodi minema.
ma pilti ei pane, see pole mingi fotoblog siin ometi.
no ja muidugi jäi silma piisav hulk suhteliselt hooldamata majasid suhteliselt mõnusates kohtades, mis panid mõtted jälle maamaja poole veerema. osade juures peab aga mõtlema, kas ligi tund aega Tallinna sõitu liiga kaugeks ei jää?