Rubriik: nikerdamised

novot, fassaadi remondimeestele panin ma igatahes ära.
see tool sai majja toodud siis, kui tellinguid maja ümber sätiti. nüüd on minul tool lõpuks valmis, aga maja fassaad veel mitte. soojenduseks mahtus mul mitu pisemat tooli ka vahele, aga ega ma ei tea, mitmel objektil need mehed vahepeal töötanud on 😛

igatahes tegu on Isku Ritz-sarja tooliga, poehind ca 550 eurot. uusi katteid müüakse ka, ca 175 eurot kate kui selline. vahetama peab siis ka veel ja ma ütlen, see ei ole lihtne. ma tegin natuke avarama, kui originaalkate ning pealetirimine oli hullumaja. jah, ilmselt see kangas polnud ka sobivaim, alt selline natuke liiga hästi vatiiniga haakuv. originaalkangas oli hoopis teise koega. ikkagi.
ja see osa kangast, mis juba peal oli, seda ei andnud kuidagi keerata ega nihutada, tiri aga jälle üles ja säti paika..

oleks kate kohe sobinud ja esimese korraga õigesti paika saanud, oleks see tool ammu valmis olnud. aga oleks on oleks on oleks. igatahes olin ma ühe õmbluse teinud nats valesti ja selle parandamine oleks tähendanud kogu katte harutamist. nii et kusagile õmblesin ühe ribakse juurde, peaaegu nähtamatu, ja ma näen-tean ise neid kohti, kus see kate võiks pisut paremini istuda.
aga üldiselt olen siiski rahul, esimese suurema töö kohta on tulemus täitsa hea. see oli ka lihtne, et puitosad olid korras, ainult paar värvipritset käetoelt ära lükata.

ja endiselt tänud V.-le, kelle riistvara on siiani mu käes ja kes lisaklambritega varustas, samuti andis ta ka väga väärtuslikku know-how’d. ilma selle abita oleks kogu see toimetamine võtnud veel rohkem aega, ilmselgelt.

pilti tehes ma ei mõelnud üldse, et toolid võiks ju samamoodi (sama nurga alt) olla. nüüd polegi. nojah.

nädala sees jõudis minuni mööblivatiin ja klambripüstoli jaoks oli veel natuke klambreid. mingi päris kena jupp tumesinist hästi tugevat teksat on tekstiilikastis ammusest ajast olemas (alla sain kasti, üles saamine on probleem, mul ON vaja ühte kena kerget treppredelit), nii et töösse läks köögitool.

tool on pärit vanakraamipoest ning käib ringi. selline mõnus ja kena.
aga poroloon on ainult tooli peal, mitte üle servade ja nagu esimeselt pildilt hea vaatamisega näha, on kangas põhjavineeriga kokkupuutumisel kuluma hakanud. kuna see on nö minu köögitool ja lapsele ka väga meeldib (et ehk kui me just koos köögis midagi ei tee, siis eelistab temagi seda tooli), on see väga palju kasutuses ja seega ei ole sellise ehituse juures kulumine mingi ime. lisaks ka toon, mu köök on sini-kollane ning kuigi see tool on natuke laua taga varjus, karjus see värv siiski konkreetses interjööris. muidu mulle punane meeldib, teadagi 🙂

hirm oli taas õmblusmasina ees, et kas ja kuidas, aga üllataval kombel näris isegi neljakordsest teksast läbi. nagu ütlesin, on see hästi tihe ja paks teksa, mitte pehme õhuke püksiriie. suurim probleem oli tooli peamine ring ja serv kenasti jooksma panna. traageldades oli nagu kõik korras, aga masinaga õmmeldes läks lõpp ikka natuke jamaks. harutasin, kirusin ja lasin uuesti. sellise tulemusega on tool kena ja peab vast kauem vastu, aga mõõtmise üle pean veidi mõtlema veel.

algul tundus ka, et ma ei saa seda katet iial kogu selle vatiini peale. ma ei jätnud suurt varu, sest vatiin ju vajub kokku ka. kui ma aga servad enam-vähem üle sain ja siis tooli tagurpidi panin, läks asi oluliselt lihtsamaks.
klambrid said otsa, tegelikult võiks kohati mõne klambri lahti kiskuda ja uued asemele panna, veidi pingutades. aga üldiselt ei ole siiski viga ja seda tooli julgen ma altpoolt ka näidata 🙂

kätele hakkab see ka. nööpnõelu oli seekord vaja ja muidugi torkasin ma nendega end mitu korda. ja üldiselt on selle töö tulemuseks päris kuiv käenahk, ma ei tea, kas kangast või metallist või millest. aga kinnastega sellist tööd ka ma ette ei kujuta.