täna on see päev
mida peaaegu ei ole
ma ei tea, kuidas saavad hakkama inimesed, kellel on täna sünnipäev. vananevad nagu kõik teised, aga sünnipäev on kord 4 aasta takka. või 8. mhh?
Rubriik: mõtisklused
bitid söövad meeleolu
just praegu mõtlesin välja
et arvutisse luuletuste kirjutamine suretab neid
energia laob ära kusagile
ja see mis kirja saab
on mannetu, kahvatu, saamatu
bitid söövad meeleolu
läheks ja chilliks..
püüan juba mõnda aega (mitte eriti aktiivselt) otsida lehti, kust saada infot muusikaürituste kohta. hea küll, Kultuuriinfo ja Kultuur.info annavad ju midagi, aga alternatiivse musa kohta sealt küll midagi ei leia. siis on mingi valik väga temaatilisi lehti (nagu nt. eesti hiphop või siis mingid ürituste lehed või maistreami andmebaasid). mida ma aga ei leia, on mingite chillout ja easy listening üritused. või lastakse seda tüüpi musa nüüd tausamusaks ja mingeid temaatilisi üritusi ei toimugi? jah, ma võin ju Novelli minna, aga see on ainult üks koht ja ma ei usu, et ainus.
või olen ma liiga kaua netist eemal olnud ja ei suuda enam leida mida ma tahan?
Une Nägu
lähen ja otsin
seda mis jäi puudu
Une Nägu
vägivald?
te võite ju uskuda seda, et eestis on enamik perevägivallaohvreid naised või lapsed, kuid nüüd on siis selge, et tegelikult on ka mehed koduse vägivalla ohvrid.
siiski on oluline vahe see, et naiste-laste kallal on tegu ilmselt füüsilise vägivallaga, samas kui meeste kallal on rohkem moraalset vägivalda: küll oma tahte pealesurumisena, küll näägutamisena. uhh, selle taustal olen mina ka vägivaldne, sest mu elukaaslased on pidanud leppima minu tehtud söögiga (aga nad polegi väga protestinud) ja kui ma olen tige, siis ma näägutamata ei jäta 😛 või vahel vist jätan ka, aga seee ei torka silma muidugi.
teistpidise asjaga.. on mul õnneks vaid mõni leebe kogemus. aastatetagune. piisav. rohkem ei soovi.
tegelikult ma pole SLõhtulehe fänn, lihtsalt mõtlesin, et nimme valin erinevad juhtumid ühe väljaande piirest.
The Need For A Speed
ma ei tea, kui paljud vaatasid eile ehk nüüd juba siiski üleeile õhtul ETV pealt Välisilma esitletud dokumentaali The Need For A Speed. mina vaatasin. kui ma tavaliselt tulen magamistoast ära, kui laps on uinunud, siis eile mitte, vaid vaatasin lõpuni.
huvitav, kas on siis vaja iga hinna eest maailma tõestada, kui hüper-super võib üks riik olla? ma ei ole mingi poliitikahuviline ja suur osa maailmas toimuvatest poliitilistest mängudest jätab mind külmaks, kuid hetkel, kui on üks riik teistest peajagu üle ja pole mingit tasakaalustavat tegurit (mida paljukirutud NSVL omal ajal siiski oli), hakkab minus kerkima teatav mässumeelsus.
mulle ei meeldi eriti mingeid negatiivseid tundeid enda sisse lasta ja vihata ei viitsi ma hoopiski, aga konkreetne vastumeelsus hakkab tekima ja uskuge või mitte, ma ehk õige tsipake mõistan mõningaid terroriste. kellel on ehk lihtsalt kopp ees, et mingid täiesti kõrvalised tegelased, kes kipuvad end aegajalt vist maailmavalitsejateks pidama, end nende asjadesse topivad. no näiteks tahavad saatkonnaesise linnatänava kinni ehitada.
uhh. maailm pole muidugi mustvalge ja kõik ei ole nii lihtne. aga need mõtted olid mul peas juba enne seda filmi ja see film ainult kinnistas neid.
ma loodan, et mul selle sõnavõtu pärast ei jää üks teatav viisa saamata, juhul kui mul seda kunagi vaja peaks minema 🙂
aga konkreetse filmi kohta on veel üks hea link siin. Dexedrini kohta saab lugeda nt. siit. ühtlasi paneb see veel kord mõtlema, et mida kõike meile ravimite pähe sisse ei söödeta… ning et suur hulk narkootikume (kui mitte kõik) on tegelikult olnud algul ravimid..
masendav..
tume pool
loen järjekordset Patricia Cornwelli raamatut ning mõtlen, et nii mõnigi (meessoost) tuttav on leidnud, et need raamatud on liiga julmad, liiga kurjad naisterahvale lugemiseks. üsna võigas on käesolev raamat küll, pealkirjastki juba näha: “Võigas paljastus”. ent siiski võluvad mind sellised raamatud hulka rohkem kui mingid klassikalised naistekad. pole igav ega läila, kuigi teinekord mingitpidi etteaimatav küll. siiski hulka vähem kui mingid naistekad. minu totaalne lemmik Ruth Rendell, kellest pajatan ehk mõni teine kord, on küll vähe leebem kui Cornwell.
mingi tume pool minus?
millal pakkida kinki?
kink ja paberid on magamistoas. hääletult ei saa kätte midagi.
a) kui laps magab lõunaund
b) kui laps magab ööund
ära jääb variant c) minu kahe tööpäeva vaheline õhtu, mil olen üksi kodus – sest ma pole kindel, et ma sel nädalal üldse tööle lähen.
reede hommikuks peab pakitud olema.
pikk päev
mõni päev
kohe on nii pikk
kuigi saab varem voodisse kui muidu
tõesti, kus mujal lähen ma juba kell 22 voodisse? 🙂
kadunud aeg vol.2
jälle olen jõudnud sellisesse seisu
et midagi vajalikku polegi nagu eriti tehtud
ja nüüd peab ennast kätte võtma
et teha
sest aega on ju veel küll
nii ühtpidi võttes
aga teistpidi on kiire