loen järjekordset Patricia Cornwelli raamatut ning mõtlen, et nii mõnigi (meessoost) tuttav on leidnud, et need raamatud on liiga julmad, liiga kurjad naisterahvale lugemiseks. üsna võigas on käesolev raamat küll, pealkirjastki juba näha: “Võigas paljastus”. ent siiski võluvad mind sellised raamatud hulka rohkem kui mingid klassikalised naistekad. pole igav ega läila, kuigi teinekord mingitpidi etteaimatav küll. siiski hulka vähem kui mingid naistekad. minu totaalne lemmik Ruth Rendell, kellest pajatan ehk mõni teine kord, on küll vähe leebem kui Cornwell.
mingi tume pool minus?