istun taas tööl ja elu käib..
mõtlen jälle õppimisele. ikka tuleb mingeid variante 😉 saaks äkki ikka BA kätte isegi :O hoog on sees, ei saa pidama..
ja lapsel on koht just selles lasteaias olemas, kuhu ma teda Väga tahan panna. et käime seal kohal ära ja siis kirjutan ta varulasteaiast ‘välja’. iseasi, et kuidas tal see harjumine seal läheb – aga mul on nädala jagu aega rääkida, kui vahva koht see lasteaed on.
kui nüüd veel omale süüa ka tuua, siis oleks elu kohe päris ilus 🙂
Rubriik: lapsed
niimoodi siis
eile sai sugulastega istutud, nüüd kiman noortega linna peale.
laps tahab kangesti kaasa ja muudkui korrutab mulle, et tema tahab ka emmega välja, ta on ju emmekas 🙂
murphy seaduste (mitte)toimimisest
ma olen käinud viimased paar nädalat tööl ehk siis ka linnas peamiselt fotokotita ehk siis fotoaparaadita ja vastupidiselt kõikidele murphy seadustele ei ole ma selle aja jooksul näinud midagi, mida pildistada.
tegelikult kui mul pole fotokat kaasas, siis ma näengi asju teistmoodi. aga ometi peaks kõikide elus toimivate reeglite järgi ma just nüüd nägema kogu aeg ja igal pool fantastilisi vaatepilte, mida mul ei õnnestu jäädvustada.
millega seoses, eile õhtul tuli meie toredas emmede-jutukas teemaks, et lapsega kodust ära ehk maale sõites võetakse paratsetamool ja veel paar sellist ravimit kaasa (keegi rääkis isegi mehe lahaste kaasatassimise maaniast: äkki kellelegi läheb mõni luu puruks!). mida mina pole kolme Marjasoos käidud aastaga kunagi kaasa võtnud :O arvestades siiski, et seal elab aasta läbi keegi ja suvel on seal lapsi rohkem, on mingi tõenäosus, et seal siiski on elementaarsed esmaabivahendid olemas – aga teisalt, kui ka pole, saab ju kusagile mõnekümne kilomeetri kaugusele apteeki ka minna. ja viina müüakse ka 7km kaugusel asuvas poes. ja külm vesi on ikka saada, kui muud pole! muide, ravimite kaasatirimist põhjendatigi sellega, et siis laps ei jää haigeks. vot siis oli ka selline tunne, et selle koha pealt need reeglid ei kehti meil – sest kolm aastat pole laps osanud Marjasoos haigeks jääda, kuigi mul pole ravimeid kaasas olnud :O
suure suu jäätis :)
‘kui mu suu suureks kasvab, siis söön ma suurt jäätist’ teatas mu laps äsja jäätisekausi juures.
hmhm. tema tükk ei olnud sugigi pisem kui näiteks minul..
segavaid asju
vahel suudan ma lasta end häirida üsna kummalistest ja minussemittepuutuvatest asjadest.
näiteks et miks on jube palju seda näha, et autot slepis vedades vilguvad ohutuled ka vedaval autol, kuigi peaks olema peal ainult veetaval. sest mis pagana moodi ma saan muidu aru, kui nad plaanviad rida vahtada vms? esimene auto peaks teoreetiliselt näitama ainult suunatuld, kui vaja ja muidu sõitma normaalsete tuledega.
ja siis see, kuidas mõni kannab oma last kõhukotis. kannabki kõhul. seljarist kõhukotil kusagil kaela peal ja laps ema põlvede juures. no ja siis ma tõesti ei imesta, miks kurdetakse, et ei jaksa kõhukotis kanda. ‘kõhukott’ kui termin on juba vale, soomlaste ‘rintareppu’ on parem: laps peabki olema võimalikult kõrgel rinnal, siis on kergem. seal all kõhul tassida.. oiei, vaadatagi on juba raske.
a noh, ju need on minu kiiksud 😉
jaan
üldiselt, läheme lapsega lõunasse. kütiorgu nimelt. tuulutan pead ja üritan laadida.
kui lapse tekk, padi ja pott kaasa võtta, on juba palju pakke.
kurja juur
näedsa mis selgub. et narkomaania põhjused on mänguasjades! nojah, õnneks nad ei ole selles veel väga kindlad..
st et mingi iva selles teoorias võib ju olla (sotsiaalse suhtluse pool), aga no laias laastus .. uh..
lahe laps ;)
mina olen seda meelt, et selline 3-aastane inimesehakatis on märksa lahedam kui esimese eluaasta titt. noh, siuksed tited on ka omamoodi toredad ja armsad muidugi, aga kolmene on juba Inimene. istud kusagile söögikoht maha, sööb ise oma sööki kenasti ja vahepeal saab juttu ka ajada. väljendab oma soove ja saad talle omi selgeks teha. okei, jonnituurid käivad ka asja juurde – need on muidugi tüütud. aga muidu on igal juhul lahe 🙂