nii lühidalt kui saan

üleeile toimus põgenemine.
loomulikult ei õnnestu päriselt põgeneda ja see ei olnud ka eesmärk. aga mõneks ajaks sai kogu sellest väsitavast olukorrast eemale maale ära.
käisime pojaga (ja muidugi peretütre ja tema tütrega) Marjasoos.
sellisel aastaajal polegi seal enne olnud.
ilmadega vedas, lapsed said kenasti õues olla. eks see hirm oligi, et kui vihma sajab, mis siis saab.
kuigi sellest hoolimata oli teine laps veidi rohkem arvutis, kui mulle oleks meeldinud ja nii ma lubasin oma omal ka veidi siis. samas jälle telekavaatamist pea ei toimunud ja nagu ütlesin, suurem osa päevast möödus ikka õues.
kahjuks küll mitte minul, sest tatt tuligi mulle külla.
grilli tegime ka. kui päris-pererahvas oma käikudelt eile õhtul kohale jõudis, siis olid nad imestanud, et ongi kohe lõkkel tehtud liha-vorstid. jube nämma oli küll 🙂
igasuguste kummaliste ja ebaloogiliste asjade kiuste saime ka ruuteri ja wifiruuteri tööle. meie töövõit. ei saa salata, Hinnavaatluse foorum oli ka abiks. no mõne asja peale lihtsalt ei ole võimalik tulla – kuigi Kõu abitelefon oleks siiski võinud seda fakti teada. njah.
lähimas linnas käies juhtus see lugu, et telefonioperaatori putka oli tühi, nii et läksime ja tegin uue lepingu, RM sai ise numbri valida. mul on mingi kiiks, aga miskipärast tahtsin liitumist, mitte kõnekaarti.
tükk aega uuris numbrilehte ja ma usun, et tegi olemasolevast mõistliku valiku. oma loogika on sees (veidi sarnane loogika minu numbri loogikale) ja mulle jäi kohe pähe ka. lähipäevil peaks SIM tööle hakkama 🙂
täna oli Rõngu pagaripood ja praegu head saia täis köök. aga selle vahele mahtus veel Ahhaa ja 4D kino ja lõunasöök Orient Ekspressis.
Ahhaas tegi RM muuseas reaktiivmootorgia auto: puhud õhupalli täis ning auto liigub sealt survega väljuva õhu abil. päris kiirelt, kuigi veidike viltu (insenertehnilised oskused pole veel päris tugevad). vormelinäitus oli küll sama, mis eelmisel aastal Heurekas, aga seekord eestikeelne, mis oli abiks. igal juhul teadis ta osasid asju siiani väga hästi ja oskas ära seletada, kuidas toimivad.
küsisin pojalt ka, kas ta tahab minna koos oma õueriietega pesumasinasse või paneme asjad tema juurde vanni 😛
igal juhul on praegu laps vannis ja pesud masinas.
ja muide, kui keegi tahab korralikku krants-tõugu õuekoera, siis on kaks tükki Tartumaal pakkuda. pildil on kutsikate ema ja õde, kelle lemmiktegevus on oma pall (või käbi või oks) kellegi jalge ette lootusrikkalt poetada ning oodata, et seda nüüd visatakse.
väsinud on olla, aga see on teistsugune väsimus kui linnaväsimus 🙂

msoo620.jpg

nõiakaevul

eileõhtune nõiakaev oli muidugi paksult rahvast täis. ka siis, kui Omnibussi seltskond laiali vajus, oli seal ikkagi mass peal. ja pori, muidugi pori.
aga midagi nendel kaasasolnud lastel ikka kahe kõrva vahele jäi, täna RM oli lasteaias muljetanud ja ühtlasi ka nõiakaevu tekkest rääkinud. põhimõtteliselt täiesti pädevalt.
see oli ka vahva, kuidas ta sõbral bussis paar korda vait palus olla, kuna tema tahab kuulata, mis onu räägib.

tuhala429.jpg

tetraeeder – see on imelihtne!

ma tõin hommikul lasteaias koju RM-i töö ‘Lõbus kevadine tetraeeder’.
sel päeval, kui nad neid tegid, teatas ta mulle muuseas ka seda, et Egiptuse püramiid ei ole tetraeeder.
umbes nagu eile rääkis trenni kohta, et ‘algul ujusime mõned otsad krooli ja siis harjutasime delfiini. ei, mitte ainult jalgu, käed ikka ka’. kaua ta seal nüüd käinud on? sügisest? algul ju kartis nägu vette panna? ja vettehüppamine oli tema puhul võimatu?
lapsed arenevad ikka omasoodu täiesti.
lasteaiast antakse ikka nõu, et proovitagu reaali ka. no maeitea kohe…

väsitav päev, aga positiivne ka

üks suur asi (üritus noh) on tehtud ja minu meelest üsna õnnestunud. natuke otsi kokku tõmmata veel ja saab joone alla.
eile sai poole ööni ettevalmistatud ja hommikul vara alustatud. aga mul on hea meel, et kõik sujus tõrgeteta ja ajakava oli üsna reaalne ja tagasiside oli postiivne.
koolist helistati ja teatati, et mu laps sai nende tugevamasse klassi sisse. pidi kunstiliselt väga arenenud olema ja muu test läks ka hästi. etteütluses olla olnud paar viga, näiteks ‘seen’ oli kirjutatud ühe e-ga. ahah. ma ei teadnudki, et mu laps üldse suudab etteütlusega midagi teha. minu eest ta varjab oma selliseid andeid.
no igaljuhul mõjuvad sellised asjad lapsevanemale hästi.
aga nüüd oma lagunenud hambaga midagi ette võtma. seal saab vähemalt lamada.

kasvab koolilapseks

täna käis laps koolitesti tegemas. kuigi ma peaksin vist ütlema, et käisime, sest mina olin ka koolis. sisuliselt oli tegu tasemetestiga, sest konkurssi hetkel ei ole.
küsisin pärast, mis seal oli siis ka. see lugu, mis neile loeti ja mille järgi nad joonistasid, räägiti mulle põhjalikult ümber. muu osa kohta öeldi ka, et ei midagi keerulist. muuhulgas sain ikka välja pinnitud, et mõni lauseke oli ka lugeda olnud. aga ikkagi ei olevat raske olnud.
minu laps ja lugemine. siiani on see üsna hell teema olnud.
ega raamatu taha ma pole teda eriti siiani saanud. eks tal ole omal ka see vist, et ei oska õieti veel ja siis pelgab pisut. tegelikult on viimasel paaril nädalal päris vingeid lugemisi olnud. nälgajäämist karta ei ole, turul luges kokku ‘VÄRSKE SEAMAKS’ ja poes ‘RIISI-MAKRASALAT’. eile valgusfoori taga oodates sai kokku ‘RANNAMÄE PARKLASSE’ ja täna ujumisprille ostma minnes ‘MAINORI KÕRGKOOL’ (selle ‘kõrgkooli’ juures ma natuke aitasin, g ja k keskel koos tekitas väikest segadust). niimoodi vaikselt omaette lugedes tuleb mu meelest pareminigi välja, kui kõvasti veerides.
aga üldiselt on päris kummaline. minu pisike RM sätib kooli minema. suureks poisiks kasvab ära…

hoo ja hoobiga

ma ei saa aru, kuidas kell on alles nii vähe? mul on tunne, et juba võiks sügav õhtu olla. nii palju on juba ära tehtud – ja väsimus on peal.
samas on veel hulk asju tegemata ka. aga ma tean, tähtajaks on kõik valmis ja siis saan järjest mingitele asjadele kriipsu peale tõmmata. nii tööalaselt kui kooliasjadega.
mingid koormused vähenevad lähikuudel. jajah, maikuust eriti.
mis on mõneti tore ja teisalt mitte. sest kui pole tööd, pole ka sissetulekuid. ning mul ei ole hetkel energiat, et mingeid projekte sebida. tahan olemasolevad kaelast ära saada.
kell oli kümme veidi läbi, kui helisest telefon. number näitas RM-i kasvatajat. veel enne kõne vastuvõtmist hakkasin mõtlema, et kes ja mis haigele lapsele järgi peab minema. mis mõte siis ikka veel tekkida saab?
aga tegelikult kutsuti homsele ekskursioonile kaasa, pildistama ja saatjaks.
nii et sellega vedas.
kuigi tahaks vahepeal natuke lapsega kodus ka olla. mitte et see mu koormust oluliselt vähendaks..

väiksed rõõmud kiirel ajal

jõle kiire on, endiselt. ma ei saa aru, kuhu see aeg lippab. täiesti kohutav. tahaks juba puhata ja mängida!
ometi, hea uudis ka: lõputööle on juhendajad leitud! ehk üks mure vähem.
nüüd tuleb lihtsalt see lõputöö muude asjade kõrval valmis ka teha.
ausalt, viimasel ajal on küll see tunne, et ‘jõud lõpeb, ei jaksa enam :(‘
aga RM luges täna täitsa inimese moodi paar sõna kokku. mitte nn kasvatamise meetodil, nagu ta siiani tegi (s-si-sig-siga). nii lahe 🙂

ülikonnalaps

mu laps läks täna lasteaeda, sest ma ei saa ju võtta talt ülikonnaga käimise lõbu.
jah, mu koolieelik tahab ülikonda kanda. aga tavaliselt pole ju põhjust. täna aga on neil aias vabariigi aastapäeva aktus ja pidulik riietus. ning ainsa võimalusena tuli kõne alla ülikond.
eelmisel nädalal sain ühe keskmise sinise lipsu siis ka sinna juurde, aga eile õhtul leidsin üsna lipuvärvi lipsu. igal juhul on kena sinimustvalge laps lasteaias mul nüüd. ise hirmus uhke ja tüdrukud lippasi sabas, hüüdes talle ‘president! president!’

märgid

kunagi oli küll nii, et laps jäi eranditult enne mu kooli tõbiseks või pooltõbiseks. nüüd pole seda ammu olnud, nii et eile õhtu oli mulle üsna ebameeldiv üllatus.
nii kulutasin veel viimase eksamiks õppimise aja hoopis lapse transpordile.
eks hiljem paistab, kuidas eksam läks. laps pidi täna juba täitsa normaalne olema.
ma olen viimasel ajal mingit jälitamist ja tagaajamist unes näinud korduvalt. kusjuures mina olen see, kes peab põgenema, peitma, olen tagaaetav. kunagi ei ole asi läinud väga kriitiliseks, aga ebameeldiv on ikka.
mingid viited, et peaks pausi tegema?*
* – kas siia ei lähe ka mitte postkasti tulnud titekärude spämm?

laupäev, nagu sõbrapäev

hommikut alustas RM legotamisega ja kuna plaanis oli üks vingem robot, siis mina olin muidugi see, kes pidi tükke otsima või juhendama, kus neid on. noh, legosid ongi meil ainult mingi 6 erinevat karpi-kasti ju (enamvähem tükkide järgis sorteeritud, mitte komplektide). oeh.
siiski sai ka puder keedetud ja omale kohvi ka.
seejärel laps ujuma ja ise UKK ning Jaamaturg.
kuna RM-ile uisutamine läks hullult peale, siis peale ujumist uisutama jälle. täna juba peamiselt mu käe otsas ainult ning vahepeal juba aiast kaugemalgi. kukkumisi peaaegu ei esinenud.
hommikul näitasin RM-ile Draakoniküttide treilerit, sest just see film on sel kuul Kinomaja laupäevaste lastehommikute film. RM teatas muidugi rõõmsalt, et ta on seda filmi näinud küll, aga see on lahe film.
nii et peale ujumist suundusime kella kolmesele seansile. oli tõesti päris tore multikas, natuke teine lugu kui need suured ameerika omad. kuidagi rohkem sedatüüpi muinasjutt, millega ma harjunud olen.
nii et üsna tihe päev selline. aga tore ka 🙂
väss on olla.