‘ei, täna ma ujuma ei taha, täna ma sõidan jalgrattaga. aga reedel lähen ujuma, et tugevamaks saada. ja siis vaatan seda stardihüppe asja ka’.
Rubriik: lapsed
lasteaed läbi
tegelikult veel natuke käimist seal, aga ametlikult siis lõpetatud.
nüüd on nii nagu on
töö on kuuldavasti köidetud. see käis küll kiirelt, alles veidi aega tagasi saatsin ära. plaat pdf-iga on laual. mõne aja pärast käik postkontorisse..
enda premeerimiseks plaanitud väikese reisikese plaanid nõudsid ka muutmist. selgus nimelt, et üks kahest reisipäevast on just see, mil RM-i rühmas lõpuekskursioon. või mis ekskursioon, pigem vahva matk rongiga ühele linnast väljas elavale kasvatajale külla. selge, et laps tahab seal ju ka osaleda – ja reisile tahaks ka.
eile õhtul siiski õnnestus kõikide asjassepuutuvate osapooltega leida sobiv lahendus ja kogu reis on lihtsalt selle ühe päeva võrra nihkes nüüd. mul omal ei ole tõesti vahet, mis päevadel me just ära oleme. igal juhul tundub, et ka Saatus leidis, et ma olen väikest paid väärt 🙂
emadepäevavärki
ma muutun vanas eas sentimentaalseks. emadepäev ja värk. kingid ja lilled. selline hardusehetk.
muidugi jah, ma ei tulnud selle peale, et sedapuhku topivad kõik oma lapsed pidulikult riidesse. võibolla keegi kusagil kunagi ütles ka, aga mitte mulle. mul on liiga palju mälestusi, kus mu oma on ülepakutud olnud. täna siis vastupidi.
ja siis seisab mu laps koos teistega lasteaia värava kõrval kivi peal ja hõikab: ‘mina kivikuningas, sina .. armas emme!’
kool selge (lapsel)
laps hakkab ikkagi käima selles nn rajoonikooli ‘eliit’klassis ja saama süvendatult igasuguseid kunstitegevusi.
ma ei olegi selle juures oluliselt petuunud või midagi. ju seepärast, et ma ei panustanud väga palju mujale ka.
seal ‘mujal’ oli tal ühtlane tase: ükski asi ei olnud maksimumi peal, kõigil oli veidike puudu. tegelikult ma hindan seda tulemust päris hästi, sest see näitabki ju seda, et kuigi ta areng ei vasta tipptasemele, on see vähemalt ühtlane.
n -16
jõudsin oma RSSi läbi käia. mis tore lugu Bioneeris läbipõlemisest.
aga mul ei ole veel päris kõiki tunnuseid. tore tõdeda, et arenguruumi on.
üldiselt, lõputöö.
aeg, mida on liiga vähe ja mis ei pane mind üllatama ka mitte. ma olen peaeagu et valmis maksma, et keegi aitaks mul vajalikku infot koguda ja sorteerida.
tegelen stressisöömisega ja ei unistagi, et võimaliku lõpetamise puhul mingisse normaalsuruusega kleiti mahuksin. sellest on täiesti ükskõik.
nagu paljustki muust.
vähemalt kass ja laps aktsepteerivad mind sellisena, nagu ma olen.
vist.
linnusaarel
pikk päev. aga tore ka. väga palju väljas oldud, tõsine suvine grill. palju-palju jäätist (eriti lastele). ning Viimsi Linnusaarel käidud.
loheigatsus.
koolivorm, -vormitus või midagi vahepealset?
kooliteemad on praegu hingelähedased 😛
vaatan ja mõtlen, et miks meil ei ole mingit üldiselt aktsepteeritavat ja nõutavat kooliriiete stiili. ei, see ei tähenda tingimata koolivormi. aga no et ei tohi olla teksapüksid nt, ja seelik võiks olla mittel ühem kui põlvedeni, ja suurte reklaamkirjade-piltidega särke-pusasid ei oleks jne. ma tegelikult tahan, et lapsed siiski harjuksid sellega, et vähemalt osa päevast peab veetma viisakalt riides ning et neis tekiks ka oskus neid riideid kanda. kuigi jah, tänapäeva aina vabameelsemas maailmas, kus teatris teksaste, saabaste ja kirju pusaga naine pole ka haruldus..
vahel ma olen ikka kole konservatiiv.
põhimõtteliselt pole mul ka koolivormi vastu, aga tihti tuleb see siiski üsna kallis ja tõesti ehk päris kõigile ei sobi alati.
aga praegune absoluutne reguleerimatus pole just ka minu unelm.
aitäh, CV, ohatiseplaastreid kunagi soovitamast. täna apteegis tuli meelde ja on kasutuses!
hajusaid mõtteid id-kaardist ja eelkoolist
ma siin vaatan, et panga paroolikaartide makselimiite vähendatakse.
et nagu mis mõttes? kasutaksin jah ID-kaarti rohkem, kui see toimiks ka normaalselt. ca pooltel juhtudel on mingi probleem ja ma pean brauserit sulgema-avama, arvutile restarti tegema või ID-kaarti korduvalt sisse-välja liigutama (minu arvuti viga on seejuures veel see, et kaardilugeja ja wifiseadmed on füüsiliselt lähestikku ja vahel tekib seal mingi error ning wifi kaob ära selle peale). nii et suurel osal juhtudel ma ju isegi kasutaksin ID-kaarti, aga see on nii aeganõudev ja tülikas, et ma saan paroolikaardiga kordades kiiremini hakkama.
ja tööl näiteks pole meil ID-kaardi lugejaid ning mina siia ka ostma ei hakka.
muidugi, teisalt, mul on harva ülekandeid, mis on üle 3000 krooni korraga. lihtsalt saab vähem asju ühel päeval maksta.
veidi kurb on ka. RM ei saa viimaseid kordi eelkoolis käia. sest see on tasuta ja jutuga, et laps sai katsetega teise kooli sisse ja tahaks eelkooli eest kuidagi ikka tasuda, saadeti päris karmilt pikalt. hästi paha tunne on sellest. kahju, et laps ei saa neid paari viimast korda veel ära käia ja siis viimane kord lilledega ilusti minna.
aga ei kipugi enam, peale sellist suhtumist..
arenev laps, keda ma ei suuda ikka suurena näha
täna oli siis meie (st. RM-i) ainus eliitkooli katse. või test või siis kooliküpsusuuring 😛 kuidas keegi nimetab, sest katseid kui selliseid ei tohi ju teha.
poeg ise ütleb, et läks kenasti ja midagi rasket ei olnud. et kõik istusid üksinda ja õpetaja oli kõrval ja ajas juttu. ning et nad pidid tegema seitsme seljaga looma kamba peale ja kokku said kaks seitsme seljaga looma.
ma ise ei oska midagi arvata.
tegelikult see kooli ruum ehmatas mind ka ära. et remontimata, on üks asi, aga kitsas ja väike, see on teine.
nojah.
RM-i mobiili saime ka tööle ja esimesed kõnedki tehtud. põhiasjad juba selged – ja ega seal muid asju polegi peal 🙂
tegelikult on täitsa imelik ju selline telefon, millega saab helistada, SMSida ning on ka veel äratuskell – ja kõik. telefoniraamat ka muidugi. ja seitse seesolevat helinat.
minul omal on ikka päris haige tunne. poleks ikka pidanud nädalavahel end lõdvemaks laskma :S