Rubriik: koolijutud

kiire kevade algus

Posted on by PilleRiin

nädala esimene kiire-pingeline osa sai läbi. teine pingelisem osa on neljapäev-reede. vahepeal on aega tibake hinge tõmmata. isegi kalendris on kirjas, et vaba päev 🙂 ja tõsiselt hea, et see tihe aeg on koolivaheajale juhtunud – laps saab rahus mujal olla ja ei pea üksinda kodus passima pikalt.

lapsest, mu oma oli klassi ainus täisviieline poiss jälle. ja üks neljast lapsest, kellel olid mõlemad kohustusliku kirjanduse raamatu läbi loetud. kolmteist on neid klassis kokku hetkel. teine klass. minu jaoks ikka täiesti masendav olukord. mis mõttes nagu on üheksal lapsel lugemata raamatud? vanemad ei tea kooliasjadest midagi või? või peavadki normaalseks, et kohustuslikud asjad niimoodi juba teises klassis tegemata jäävad? igatahes nüüd ma saan õpetajast aru küll, kui ta arenguvestlusel rääkis, et osad õpilased ei saa kevadel tunnistusi, vaid jäävad lugemisega suvetööle. minu jaoks oli see väga veider jutt. mismõttes teises klassis lugemisega suvetööle? aga nagu paistab, on põhjust. ja ausalt, kordan taas, minu meelest on see olukord ikka Väga Hull. oleks, maitea, paaril lapsel lugemata, ma leiaks siis juba, et see ei ole normaalne..
aga nagu mu oma ema ütles, et on ju küll neid kodusid, kus ei olegi raamatuid. ka mina olen seda kohanud. et ilmselgelt mõnede jaoks on raamatute lugemine mingi, hm, mõttetu tegevus. ja tundub, et olulisem on, et laps oskaks arvutis asju teha kui et lugeda. ma ei ütlegi, tänapäeval peab arvutit ka oskama – aga vähemalt minu (vanamoodsa inimese, ahjaa, ma ju vingungi pidevalt oma blogis nagu penskar, mõne avaldamata kommentaari kohaselt) arvates on raamatulugemisoskus siiski olulisem. sest kui sa ei saa raamatust aru, ei suuda sa internetis ka kuigi paljust aru saada – kuigi ringi liigelda võid osata ju. funktsionaalne lugemine ja taipamine..

ja iseenda tegemistest ka natuke. pakkisin eile loengu jaoks asju kokku ja unustasin oma nö spikri täiega koju. mul on iseenda jaoks üks konspekt tehtud, kust ma siis abi otsin, kui toppama jään. kord aastas kahele grupile oma juttu rääkida ei tekita just väga suurt kogemust ja kindlust, eriti kuna ma igapäevatöös oma räägitavaga väga kokku ei puutu.
aga õnnestus üsna edukalt ka ilma konspektita ära rääkida. suur kergendus oli, kui lõpuks läbi oli ja ma polnudki puusse pannud asjadega ning aja ka kenasti täis sain.
järgmiseks aastaks tuleb uus materjal teha, sest aine muutub ja maht läheb suuremaks. aga seal tuleb juurde muid seoseid ka.
ning, üks väike projektimõte on mul ka. pole küll aimugi, millal KIK järgmise vooru korraldab ja üldse, nende paberimajandus ajab hulluks – aga mõtlen siiski proovida.

ega õppejõud olla pole lihtsam kui õpilane

Posted on by PilleRiin

kui mu antud kodusest tööst (grupitöö) saab normaalselt aru ja teeb enamvähem normaalse tööna .. no peaaegu et kaks gruppi kuuest, siis on tunne, et ma olen ikka ise ebapädev. aga ma ei tule selle peale, et rakenduslikku kõrgharidust saavad kolmanda kursuse tudengid, kellel paari kuu pärast lõputöö kaitsmine ees, mõistavad kodutööd kui kopi-paste üritust. isegi kui on tegu referatiivse tööga, on minu meelest oluline suur osa juttu oma sõnadega ringi kirjutada. seda ma rõhutasin küll ülesannet jagades, et lisatagu oma arvamus teema kohta, sellest hoolimata oli enamikel see puudu.
aga ma siis järgmine kord räägin selle üle lihtsalt, mis siis ikka üle jääb.

jõulueelne

Posted on by PilleRiin

ma võin ju mõelda, et jõulud ei ole mitte midagi erilist ja ma ei tee eriti midagi, aga paitab, et elu nii ei arva.

mul ei ole hetkel mitteüht iseküpsetatud piparkooki kodus, küll aga on külmikus jõulukeeks ja mingi hulk kohupiimaküpsiseid sai ka tehtud. tähendab, esimene laar neid on otsas. nüüd tegin mingi kohutava hulga taigent, siis ehk jagub küpsiseid ka ikka lõpuks. ainult et mul ei ole kuigi täpset ettekujutust, millal neid teha.
samamoodi on mul olemas punane kapsas ja pastinaak ja muidugi kartulid, aga mis nendega teha ja mis liha sinna kõrvale võtta, pole ka aimugi. ideejuppi ka mitte, kõige hullem.

muidugi oli mul kena plaan täna hommikul neid küpsiseid teha. aga siis eile leidis poja, et ma võiksin ikka nende jõuluaktusele tulla vaatama, kuidas nad tantsivad. nimelt õppisid nad muusikatundides rumbat ja esinesid sellega. peamiselt tean ma seda läbi hommikute, kui RM ohkas, et täna on muusikatund ja ta peab jälle tüdrukutega tantsima. aga teisalt paistab, et see ikka oli natuke oluline ka, sest kohale mind häbelikult paluti.
aga kui siis tantsitud oli ja ma ütlesin, et väga kenasti läks, siis oli see ‘aitäh’ tegelikult päris uhke, mis vastu tuli 🙂
no ja kui ta siin paar päeva tagasi rääkis, et ühe eesti keele asemel tulid suured lapsed ja panid neid talvepilte joonistama, siis selgus, et see oli osa koolis toimunud Talvefestivali joonistusvõistlusest ning oh üllatust, kui poeg sai II klasside arvestuses esimese koha! ise ta ju kogu aeg räägib, et talle ei meeldi joonistada ja minu meelest pole ta ka mingi joonistamisgeenius. aga midagi ta töödes ikka peab olema sellist, mis meeldib teistele – kunst on tal ju ka puhas viis. ma ee.. kunagi.. näitan seda pilti siin ka.
ning siis selgus veel, et ta on oma klassis sel veerandil ainus puhasviieline poiss. tegelikult oli ühe nelja oht ka, aga mingi imekombel pandi koondhindeks ikkagi viis.
et tasus ikka kooli minna küll.

ja siis küpsetasime mõned plaaditäied ja siis ma tulin tööle ja siis on tööjõulukas ja hommikul jälle tööle. ja siis ma saan verd ja lubasin emale vorstima appi minna ja no ja siis ongi juba jõululaupäev.
hm.
piparkoogitaigent peaks ostma ikkagi.

ja üleüldse on mul jälle tunne, nagu ma hakkaksin haigeks jääma. see fakt iseenesest on juba haige!

meelespea emale

Posted on by PilleRiin

täiskasvanutel pole ju meeles sussi sisse vaadata ometi. ja kaua siis laps jaksab meelde tuletatada?

homme on RM-il koolis jõululaat. tegime küpsiseid kahte sorti (soolaseid ja kohupiimakaid), mõne kaardi (ma ei saa praegu ju pilte panna, sest ma saadan mõne laiali ja see pole siis üldse huvitav ju) ning ma otsisin mõned oma vanad ehted ka müügiks. hinnad mõtles välja ja pani kirja ikka poeg ise.
kohupiimaküpsiste kohta arvas ta küll, et no need saavad kiirelt otsa, sest on niiiii head. aga kust teised teavad, et need head on, enne ostmist?

lumise reede väikesed mured

Posted on by PilleRiin

ilm on väga mõnus. loodetavasti tuleb korralik talv jälle. jälestan seda halli pori ja lörtsi, mis meil tavaliselt novembrist märtsini võidutseb – Tallinnas küll (kedagi ei üllata ju, et linnades ON soojem kui maal + autosid rohkem ja inimesi ka ja et see mõjutab linnatalve väga).
jama on see, et ma ei saanud eile isegi lapsega uisutama minna, sest mu tervis pole ikka veel suurem asi. ma ei saa aru, see on kohutav, mis viimasel paaril aastal on. ma olen haige ja olen haige ja olen haige. ja siis see, et ma olen kogu aeg väsinud. no tõsiselt kogu aeg. endokrinoloog vaatab, et näitajad on enamvähem normis ja nii ongi (järgmise aja broneerisin ca kuu tagasi, märtsiks sain). lambist ei taha ka mingeid sünteetilisi vitamiine sisse süüa. nii ostan apelsine, kui saan, ja pressin mahla. pojale peab ka ostma, sest tema tahab ka. nii pressida kui juua. greipi natuke sisse on veel eriti hea.
aga ma ütlen, see ei ole ikkagi normaalne.

üleeilne üllatas mind sellega, et pojal oli tarbekunstis kolm. tal on ennegi kolmesid olnud, näiteks eesti keeles ja see ei üllata mind (pigem üllatab mind, et tal seal peamiselt viied on). st, see ei ole probleem, kui hinne on korraliku põhjusega. uurisin klassiõpetajalt, et milles võib olla probleem ja ta rääkis aineõpetajaga. seda, et mu laps on pigem aeglane (ja püüab seejuures ülikorralik olla), mind ei üllata. kui aga kaasneb jutt tagasilangusest ja tähelepanu probleemidest, siis see paneb muretsema, et mis toimub. ja laiemas plaanis ka. sest ma olen kodus täheldanud ka natuke teistsugust käitumist, kui seni. kuigi üldiselt on ta ikkagi väga mõnus. aga jah, ilmselt ka puberteet hakkab varem pihta.
ja see tähelepanu, tavalises kunstitunnis neil vist väga vaikust ei nõuta, küll aga lubatakse muusikat kõrvaklappidega kuulata, kes soovib. mida mu poeg teeb ka – sest muidu pidi teist jutt teda segama.
aga ega midagi, eks ma pean temaga arutama, kuidas see tarbekunstitund õieti möödub ja mida teha saaks, et paremini läheks. muud nagu ka ei oska ette võtta. ahjaa, koosolekul selgus, et üsna paljudel lastel on selle õpetajaga probleeme ja tegu on kauaaegse põhikooli ja gümnaasiumiõpetajaga, st tal pole kuigi pikka algklasside õpetamise kogemust.

ja üldse, see jutt tuli jälle üks nutt ja hala. nii et lõpetuseks kordan, et vähemalt ilm on suurepärane ja meeldib mulle 🙂

lapsesuust

Posted on by PilleRiin

ma ei ole ta titepõlve kilde kirja pannud, aga praegu on temaga selliseid lahedaid vestlusi.

meil on seinal üks vahva Viki tehtud pilt, kus kass riputab pesu kuivama. RM vaatab pilti ja arutab, et miks on kassile karvade peale vaja sokke ja särki ja pükse. mina arvan, et äkki need pole tema omad, vaid kellegi teise omad. ‘aga miks kass peaks kellegi teise pesu riputama üles?’. ‘mõne inimese omasid’, arvan mina. ‘no see peab küll kaval inimene olema, kes omale nii targa kassi võtab’. ja itsitab ise 🙂

loodusõpetuses on mingi oskte ja viljade jms teema. värvib vahtralehti ja räägib ise: ‘vaher saab väga palju lõhnu tunda, tal on suvel nii palju ninasid. ja sügisel saab sealt ilusaid kirjiud lehti, millest leheroose teha ja suvel saab ninasid ja siis puhastab ta linnaõhku ka. küll on hea, et meil vahtrad olemas on.’

nähtamatu sügis

Posted on by PilleRiin

kui lapsel on vaja koolis suvaline sügisluuletus pähe õppida ja ema on tööl ja saab ainult googeldada, siis on mõistlik ju ometi emal ise üks luuletus kirjutada.

nähtamatu sügis

sügis tuleb vaiksel sammul
toimetab puulehtedes
õunapuude juures tammub
imetleb end vihmades
metsa jätab maha seeni
pihlad paneb punama
teda pole näinud keegi
ainult tema jälgi taas

taasesitusel palun viidata minule teadaoleva nimega 🙂

septembri algus on üks kiire aeg

Posted on by PilleRiin

no tõesti hooaja algus.

kleepkiledest õpikute-töövihikute ümber ma loobusin ja ostsin mõõdu järgi kilekaaned. ma ei olnud kuidagi selle kleepimise kvaliteediga rahul, no ei saanud nii siledaks ja mullivabaks, kui mulle oleks meeldinud. aeg ja mässamine ka. peale paari katset lõin käega, mõõtsin kõik üle ja ostsin valmis kaaned. suur osa neist kõlbab nagunii (ehk) ka järgmisel aastal.
ümbrispaberitega ma eelmisel aastal ei tegelenud, sellel küll. ja meie emade-pundis ei olnud mina mitte ainus, kes ohkas, et meie aegade lihtsad mustriga ühevärvilised paberid olid ikka väga asjalikud tegelikult. võiks praegu ka olla. väidetavalt on mingeid lihtsamate mustritega pabereid ka, aga mina kesklinnas ja ületeepoes nende otsa ei sattunud. nii et lõpuks on ikka mingid loomad ja värk ning enamikel siiski tavaline jõupaber. igav ema olen, ma ütlen.

laupäeval väntasime Uude Maailma. mina tahtsin melu ja turgu ja kohvikuid kaeda, poja sebisin ära legorobotite töötoaga. no nende kallite Mindstormide teemal pidi midagi olema.
kohapeal selgus, et neil on see plaanitud alates kolmandast klassist ja õpetatakse nende programmeerimist. igatahes, kuna tuttav, keda ma seal kohtasin ja teda selle võimalusega kurssi viisin (sel hetkel vanusepiirangu kohta infot omamata) oli selleks ajaks, kui ma ringiga sinna telgi juurde tagasi jõudsin, oma veel noorema poja kirja saanud panna, ei olnud minul enam probleeme. lõpuks oli küll vist tuttava mees see, kes peamiselt seal tegeles, poisid pigem vaatasid pealt 😛 aga mu oma siiski arvas, et ta sai midagi aru ja vähemalt aimu, kuidas see käib. ja et nüüd peaks hakkama selle jaoks raha koguma. kuigi, nagu ta ise tõdes, on see päris keeruline, sest Legolandi mineku jaoks tahab ta ju ka raha koguda.
mina hulkusin mitu ringi turul ja lähitänavatel samal ajal. nägin mõndagi tuttavat, keda pole ammu või lausa väga ammu näinud, ajasin ühe sõbra lõpuks ka välja, ostsin lapsele kindad ja voodikassi, korralikku sinki, juurikaid ja oh, ilmselt veel midagi; jõime kuuma õuna-ingveri-meejooki, maitsesime mõndagi kooki.. kõik kaamerad olid koju unustanud, nii et ainus pildivahend oli mobiil. mõni pilt sai ikka sellega tehtud ka.

õhtul õnnestus veel osa poisi väikseksjäänud asju sõbrannale ära anda.

pühapäev oli MinuMaja päev. nii et hommikul kella peale üles ja kook ahju – sest minu asi on kooki pakkuda.
suhteliselt viimasel minutil selgus, et auto, millega arvestanud olen, pole just väga korras. püüdsin natuke sebida, aga muud ka välja ei mõelnud, nii sai ikka olemasolevaga väikselt liigutud. õnneks ka edukalt.
kümnes MinuMaja oli, rahvast väga ei olnud. kuigi ilm oli super.
aga lahe oli meil ikkagi.

ja täna ikka edasi. töö, siis laps uude ringi, aeg omal parajaks, koju, süüa teha, lapsel õppida aidata vahepeal natuke – ja näe, õhtuks saangi veidi aega, et end maha toetada ja kirjutada.
tegelikult otsin tomatimoosi retsepti. sedasama, mida ma mõni aasta tagasi paar korda tegin. ja vot nüüd ei leia seda õiget retsepti kuidagi. päris mälu järgi ka ei riski siiski teha, kardan tehnoloogiaga jälle puuse panna. teisel aastal, kui seda tegin, olin nagunii hooletu ja tegin midagi natuke valesti ning konsistents ei tulnud õige. kuna ma sel aastal juba olen konsistentsiga alt läinud, tahaks seekord õigesti teha ju. kuigi seda vedelavõitu mustika-tsitrusemoosi RM kiitis väga, kui seda eile pudrule sai.

see, et ma pooltõbine olen, meenubki alles õhtuti, kui on aega maha potsatada.

teine klass

Posted on by PilleRiin

väikesest lapsest on ootamatult saanud suur laps. täna oli teise klassi esimene päev. õnneks on ta siiani valmis kandma ülikonda ja see sobib talle ka. nii et oli selline ülikonnastatud poiss lillekimbuga. minu üllatuseks teatas ta koju jõudes, et enamikel olid vanemad ka kaasas. ma miskipärast arvasin, et teise klassi enam ei minda vanematega. aga noh, koolitee tal selge, nii et ei olnud probleemi. homme lähen küll, viin kusti- ja võimlemisasjad ära, neid on suur kott.

lõunal käisime kohvikus. no mida ma ikka mingit pisikest kooki meile teen, pealegi ei tee ma ju kohvikukooki ka. seekord oli valik Bonaparte ning proovisime kamba peale (mu ema oli ka) mõned erinevad koogid ära. olid head küll, aga ausalt öelda on mu kõht siiani seda magusat täis.

kultuurilises mõttes heitsin kõrvale kõik kinod jms ning käisime hoopis Jaani kirikus, kus oli pooltetunnine kontsert-mõtisklus ‘Mõeldes kooliminejatele’. lisaks klassikalisele orelile (osad lood olid koos metsasarvega) esines seal ka nt Liisi Koikson. ja see Toomas Pauli mõtiskluse osa oli väga mõistliku pikkusega, isegi laps ei hakanud veel nihelema.
millalgi peab ju lapsele hakkama ka seda osa elust ja kultuurist tutvustama, et tal ikkagi oleks ettekujutus, mida kujutab kirik ja mida seal tehakse ja kuidas käituda.
välja tulles oli muidugi Vabakal jõle möll, mille peale poiss arvas, et see talle ei meeldi.

no ja ca 35 jalale sellist lihtsamat spordijalanõud koolitundide jaoks ei leidnudki lõpuks. on kaks paari selliseid tennise-tossu vahepealseid asju, millega saab linna peal ka käia. eks siis otsustab ära, üks jääb ilmselt õuetunni jaoks. aga kui sisetunnid algavad, siis ma ei teagi.

aga nüüd peab asuma paberdama-kiletama. vaatasin poes kilekaasi ka, aga ei taibanud ju vikuid ära mõõtma, nii et pean jälle üritama selle kleepkilega toime tulla.