kohv ja shokolaad

hommikul tööle minnes pidin jälle rõõmuga nentima, et CoffeeTopsi nimelise asutuse üks filiaal on end sobivalt end paigutanud vajaliku trammipeatuse kõrvale. vajalikuks osutubki see nendel hommikutel, kui ma ei lähe otse kodust tööle, vaid tuleb mingi põige vahele (CoffeeTops siis, mitte trammipeatus – viimane on vajalik pea igal tööhommikul :p).
muide, MTÜ Loodusajakirja uudiskirjas oli selline teade:

Ostke kähku šokolaadi!
Briti teadlased hoiatavad, et maailma šokolaaditoodang langeb drastiliselt, kui Lõuna-Ameerika kakaoistandusi tabanud haigused mujale levivad. Suurenenud kaubandus ja transport võib vahendada selliste seenhaiguste levikut, nagu seda on tuulepesaks (nõialuuaks) nimetatu. Haigus on saanud nime sellest, et ta muudab kakaopuu võra tuulepesa sarnaseks pusaks. 1970. aastate äge metsaraiumine meelitas maamehi liikuma üle Andide ning nad tõid haiguse endaga Amazonase jõgikonda kaasa. Seejärel levis kakaohaigus Brasiilia Atlandi rannikule, misläbi kaotas kähku töö 200 000 inimest. Nõialuua vastu pole siiani leitud veel mingit rohtu, mis avitaks.

Siit leiab hea vabanduse oma shokolaadisöömisele – äkki varsti polegi seda saada!

puhkuse vajalikkus

jaanipäev läbi, aga suve nagu ikka poleks veel.
tuttavad jäävad järjest puhkusele. küsitakse minultki, et millal puhkus. mõtlen siis, et olen vist imelik jah, aga ma endistviisi ei taha puhkust. sest puhkust pole mõtet võtta, kui kusagile ära ei sõida. ja kuna mu töö on ka tunnitasuga, siis tegelikult saab teiste tüdrukutega rääkides graafikut vabalt niimoodi sättida, et 10-14 päevane auk töögraafikusse jääb. nii et oma traditsioonilise Võrtsu-ääres käigu saab ju nagunii ära teha, aga kas selleks just puhkust peab võtma? korjaks äkki tuleviku jaoks..

produktiivne tramm

hommikul trammis käis peast läbi hunnik mõtteid. nagu näiteks et ma ei salli absoluutselt neid tüüpe, kes tõmbavad peatuses suitsu ja siis viimased sõõmud tõmbavad sisse ühistranspordi ukse vahel, heidavad koni tänavale ning seejärel hingavad oma suitsuse õhu otse kõrvalseisjale näkku. öäkk. ma tahaks panna neid peatusi koristama ja teha neil kohustusliku hapnikuuri, nädalase või nii.
ja siis selline, et Telleri keskkonnateemalised kirjutised on väga popid ja kommenteeritud, aga mingil põhjusel topib ta neid varia kategooriasse, mitte ei ole eraldi keskkonna-kategooriat (mul ka pole, aga ma kirjutan sellest ka vähem, et mitte öelda et pea üldse mitte – küll aga ei saa tellerdiibis selle koha pealt vakka oldud). oleks aeg 😛
ja veel selline, et otsetee trammipeatusest mu töö juurde on seoses väljakaevamiste ja tulevase ehitusega määramatuks ajaks suletud ja ma ei suuda kunagi välja mõelda, kas oleks otsem tulla üle stockmanni nurga või maakri alguse kaudu ning puht emotsioonide mõjul eelistan viimast teed, kuigi mul on kahtlane tunne, et ümber stockmanni oleks vist natuke lühem tee..
aga muidu on endiselt blue olla..

ärkamine

jeee! kohv!
tavalise väikese lattee asemel haarasin täna CoffeeTopsist suure lattee. ei kujutakski ette, kui hea võib üks kohv olla…
tegelikult kujutan küll muidugi. aga täna on ikkagi eriliselt hea.
ma hakkan ärkama peale kahepäevast kohvituseperioodi.

trammid

huvitav, et kopli trammis pole ma 3 aasta jooksul ühtegi kontrolli näinud. või ei taha nad tegemist teha pea igasse trammi sattuva umbes ühe inimesega, kellega keegi ei taha tegemist teha? igatahes on mul kange trots ka ise ilma piletita sõita – sest igal juhul on seal trammis alati vähemalt üks inimene, kellele piletit pole ja kelle olemasolu seal trammis pean ma äärmisel juhul välja kannatama. et, kompensatsiooniks või nii? hetkel pole tegelikult hull, sest lapsega on nagunii tasuta sõit ja muidu 5-kroonine õpilasepilet 😛
ja ärge tulge mulle rääkima, et ma peaksin pelgurannast kesklinna autoga sõitma ja parkimise jm sellisega vaeva nägema. ei plaanigi, sest trammiga saab väga mõnusalt kohale. ja on igatpidi kasulikum.
muide, teate ikka või, et trammipark renoveerib vanu tramme, muutes neid ka energiasäästlikumateks?

näide shoppamisest pilleriinu moodi

ük pisike jalutuskäik paari poeskäimisega läks maksma 69.80
selle raha eest on võimalik osta:
tossud lapsele (reebok)
t-särk
heegeldatud stiilne kotike
köögikombaini aseaine 😛
suur puust kahvel
lapsele tops jogurtit
ja lõpuks: riidest poekott! täiesti normaalne ja tuttuus!
ütleme nii, et keskmiselt (keskkonna)säästlik päev 🙂

viis

ma teadsin kohe, et ma ei tohi täna poodi minna. muidugi jäi mulle jäätiseletis ette 5-liitrine vanljejäätis shokolaaditükkidega (mu totaalne lemmik) ja mingi hulluse ajel rabasin selle omale kaenlasse, selle asemel et osta umbes 0,5 liitrit jäätist. nojah.
ühtlasi mäletan, et kunagi olid jäätisel suured shokolaaditükid sees. aga see oli vist siiski külmhoone oma, balbiinol on ikka kogu aeg selline riivitud puru olnud, onju? mispärast ma väikeseid karpe balbiinosid enam ei ostagi.
aga muidu on see 5 liitrit ehk ca 4,5 kg just see kogus, mille ma peaksin maha võtma. nojah.. nii palju siis sellest!

kadunud pildid

enne tööleminemist meenub, et üks negatiivijupp on sisse skännimata. otsin ja otsin, no ei ole. aga on meeles pildid, mis tehtud said ja mida olemasolevate negade peal pole.
otsing viib mind fotokotini, kust avastan ilmutamata filmirulli!
jääbki seekord ilmutamata, kuna ma ei tea kesklinnas kindla peale head laborit.

veel kottidest..

.. ehk miks siiski paberkott?
kilekott.gif
paljude meelest on see ju ka jube loodusressursi raiskamine. ent, kui valida paberi või kile kohal, siis on mõistlik võtta esimene. puit on siiski suhteliselt kiirelt taastuv loodusvara – mõistliku majandamisega ei kao metsad niipea kuhugi. paberi tootmise suurem mure on ehk pigem selle juures kasutatavad suhteliselt suured veehulgad. paber on korduvalt tarvitatav – kui ka kott pole vanapaberist tehtud, siis ta võib hiljem vanapaberiks saada 🙂 ja muidugi, kui poetad selle koti koledal kombel loodusesse, siis see paberkott muutub mõne aja pärast osaks loodusest.
kilekotte toodetakse aga fossiilsetest ehk sisuliselt mittetaastuvatest loodusvaradest. nendest toodetakse veel väga palju asju tänapäeva maailmas, nt. ka elektrit. nende maavaradega on aga see jama, et ega neid tõesti ei jagu lõputult, seega püüaks neid tiba vähem kulutada? ma tean küll, igaüks tormab rääkima nüüd, et see ÜKS kilekott ei muuda midagi – aga kõik saabki alguse suhtumisest. esimene ja üks ei muuda, aga mida edasi, seda rohkem muudab..
aitähh Tellerile lahke loa eest logo kasutamiseks 🙂