Rubriik: asjad minu ümber

ma ei kadesta üldse pedagooge

Posted on by PilleRiin

üks asi, mida ma olen lapsega õppinud (aga alati ei tule sellega siiski toime), on teiste laste koha pealt oma suu natuke koomal ja arvamused oma teada hoida. muidugi, tuttavate hulgas ütlen ikka oma arvamuse välja, aga suvaliselt väga mitte. sest onju, alati on oht, et see tuleb mulle tagasi. mitte, et seda eriti juhtunud oleks, aga mingi alateadlik hirm on. targutada on ju lihtne seni, kuni keegi sinu lapse peale näpuga näitab.
nii et ma olen siiski üsna madalat profiili hoidnud.

ja ei saa salata, ega tänagi mind häiris, kui bussi korraga KOLM tõuksidega poissi tuli. aga teisalt olin mina koos klassitäie ohjeldamatute kümneaastastega. et kui isegi suurem osa nendest on vaiksed ja viisakad ja ohjeldatavad, siis alati on mõni, kelle pärast peaks aegajalt tegema nägu, et ma ei tunne neid üldse – ja need on ka need, kes teistele sõitjatele silma jäävad.
kui lõpuks mingi tädi midagi ikkagi kommenteeris, siis ma jäin mõtlema, et kas talle oleks tõesti rohkem sobinud see, kui ma oleksin kogu selle tee ühe ja teise lapse peale röökinud, et ole vait, ära tee seda, istu seal, astu sinna. et keegi oleks ikka lärmanud ju, eksole?

ja ma ei imesta üldse, et paljud õpetajad väga ei taha klassiga kusagil käia.

musikaalne või mitte?

Posted on by PilleRiin

isegi tuttav pilliõpetaja leiab, et need muusikakooli katsed, mis põhinevad solfil ja lauluoskusel, on ajast ja arust ja veidrad. rütmitaju kontroll veel, aga akordide laulmine pidi olema teema, millega suur osa mittelaulajtest muusikuid ka ei tule väga hästi toime. mida siis veel tahta lastest, kellel pole mitte mingit baasi sellise asja tabamiseks (okei, on muidugi andekaid, kes teevad selle ära ka)? või kui lastakse järgi laulda kõrgeid noote, mis madalalt jorisevale poisile on ületamatud? igatahes minule seal ukse taga on sellised katsed väga stressavad.
hea on muidugi see, et poiss ei taha õppida nt klaverit, mis paistab olevat endiselt üks populaarsemaid pille. tõesti on endiselt paljudel inimestel klaverid kodus ja tahavad, et keegi ometi seda mängiks? ilmselt on enamik neist seda ise ka mingil hetkel õppinud, aga sinnapaika ongi jäänud.. kuigi muidugi, eks see klaveriõpe annab hea aluse misiganes pilli edasiõppimiseks, ma arvan.
aga jah, kuna puhkpillide vastu on huvi tema vanuseklassis oluliselt väiksem, siis on ilmselt ka katsete osatähtsus väiksem. mis aga ei tähenda, et see süsteem ikka muutuda ei võiks. mismoodi küll, mina ei tea – sest ma ei ole mittemingi muusik. isegi oma kandle müüsin lõpuks maha, üks väike tüdruk sai õnnelikuks ja tema õpetaja oigas, et kust nii heas korras rahvakannel välja võeti. heh, mu vanemate pööningult, ofkoors!
nojah, tegelikult ka igasugused muud sellised (kooli)katsed lastele on mulle nagunii kogu aeg müstika olnud. alates sellest, kui ma ise kunstiklassi astusin ja siiani mõtlen, et no vabandust, mingit annet mul nüüd küll ei olnud ega ole.

üldiselt on mul plaan vähemalt 24h nüüd tubane olla. tegelikult hakkas aeg jooksma juba eile õhtul kell 7 ajal, nii et kokku teeb see siis üle 40 tunni või? päris hea aeg, selle ajaga jõuab südamest haige olla ja ravida ja siis saab hakata terveks ka saama või midagi. tundub, et enne sellist südamest põdemist see ei õnnestu, sest muidu ma korjan uusi jamasid aina peale.

pilti ei saa, sest käib usin varukoopia tegemine. see arvuti on naljakalt käitunud, peaks vist viima kontrolli. aastake alles olnud ju, inetu temast.

eile kogesin taas, et kuigi automaatkast mulle ei istu kuidagi, on Prius siiski üsna mugav sõita. lisaks oli ökorežiimil sõites kütusekulu ka ummikus imeväike.
aga sellest ei saa ma aru, miks enne viite oli umbes linna sisenev suund – reede õhtul oleks oodanud küll vastupidist.

oeh, milline kevad..

Posted on by PilleRiin

onju, pool kevadet kulus mul kohviku ettevalmistusele ja ülejäänud poole olen tõbine.
selmet kuskilt kastanite all patseerida, püüan ma taas siseruumidesse peituda ja võitlen selle ilge väsimusega, mis ei ole mitte vähesest unest, aga ilmselgelt organismi püüe mulle märku anda, et ma aja maha võtaksin.
no ei saa, lihtsalt ei ole võimalik!

iga kord, kui ma osta.ee-s midagi müün, võtab see tükiks ajaks tahtmise veel midagi müüa ära.
ükskõik, mida oksjonikirjeldusse ka panna, ei loeta või ei hoolita ja pärast pööritatakse silmi. selleni välja, et täna kirjutati mulle, et ‘mina ei ole süüdi, et te kuskil pärapõrgus elate!’. küsimuseks siis käitlustasu-nimeline pisike lisatasu, mida ma postkontori kaudu postitamisel küsin. esiteks on need postkontorid kuskil suhteliselt totrate kohtade peal (isegi mitte kaugel, aga justnimelt totrate ehk siis kohtades, kuhu ma muidu ei läheks). teiseks – no laupäeval ma postitasin paar pakki, ees oli kaks inimest, pakun, et ca 15min läks ära seal. lisaks (kolmandaks) selgus, et pakid olid raskemad, kui ma arvasin et ehk ma tegelikult maksin suurema osa sellest käitlustasust nagunii saatmiseks ära.
ja siis jäetakse kirjeldus lugemata ja hakatakse õiendama. pähh.
mõned asjad peaks veel sinna müüki panema, aga no peab jälle kolm kora pikalt mõtlema enne või midagi.
sest teadagi, ei aita see ka, kui kirjutad, et saaan aint smartpostiga, ikka on neid, kes pärast lunivad, et kas saaks ikka tavamaksikirjana.

aga et lõpetada positiivsetes toonides, siis hoopiski üks välismaal töötav pooltuttav (no me ei ole reaalselt kohtunud, eksole) sattus kuskile poodi, kus on müügil ilmselt nö tagastuskaup, sh hulk saksofone. ning mäletades mu kunagist palvet tegi neist pilte ja on nõus vajadusel ära ostma ja siiapoole millalgi toimetama, kui leiame sobiva 🙂

temperatuurilangus

Posted on by PilleRiin

kui ma niimoodi jätkan, siis ei saa ma ometi ju mittekunagi terveks või midagi. aga ei näinud ju ette, et nii külmaks ikkagi kisub. mingi ligi 9 pügalat kukkus ülikiirelt ikkagi ära.

teisalt oli päris tore kontsert ikkagi. ja lapse kiituskiri on kohaolekut väärt. igatahes.

üks teine kiri, mille üle täna enam ei mõtle. vaatame veel muid asjaolusid. näiteks – lotopiletit? 🙂

gripitee joodud, põhku.
loodan, et tänasele õuetemperatuurilangusele ei järgne minu isikliku temperatuuri hull tõus.

pühapäev

Posted on by PilleRiin

pistsin täna ikkagi ka nina õue, kuigi pool häält oli öö jooksul mu juurest lahkunud. ometi ma eilsel palaganil ei andnud oma häält (no ma ei vaadanud ka, poleks osanud anda). hääl aga pani ise ajama.
jalutasin mõne kilomeetri, enne, kui taas uimaseks kiskuma hakkas. nõme.

ja mul on tunne, et alles oli kõik hall ja raagus, nüüd on kastanid täies õies ja võililled loobivad juba ebemeid. see eelmise nädala üritus ikka tekitas totaalse teise dimensiooni. ma oleksin nagu 10 päeva kuskil täiesti ära olnud, ometi mitte päris.

viimane riiul. selle jaoks oleks vaja mingeid korve, st ma tean täpselt, milliseid. aga neid meie kaubandusest ei saa. muidugi, need riiulid on ebastandartsed ka.

mingi hetk pean enda jaoks salvestama reedeõhtuse vestluse nädala tagant.

kompa, mh, on ikka paigast ära täiega.

on olnud paremaid reedeid

Posted on by PilleRiin

novot, kuna poiss turtsub ka, siis ilmselt saime mõlemad pühapäeval nats külma selle sooja, külma ja tuuletõmbuse vahel rabeledes. ja kuna mina käisin üleeile merel, siis olengi totaalselt haige – hoolimata sellest, et ma olin seal kuni kinnasteni varustatud. tuul oli tugev ja külm ning sellest ilmselgelt piisas.
nagu oleks mingi hall niiske november, ma ütlen. apteegis käisin eile siiski ära.

suvine reis ida suunas on osutunud ka problemaatilisemaks, kui oleks oletanud.
see plaanitud ööbimise eitav vastus võinuks varem tulla, oleks olnud rohkem aega ette valmistada. nüüd aga on nii, et viisataotluse peab kindlasti järgmisel nädalal sisse andma, aga kõik muu on tiba kahtlane. mõni kuu varem oleks ilmselt veel odava hotellikohagi leidnud, nüüd enam muidugi mitte. surfan edasi, lõpuks peab see positiivne vastus tulema ka lähemalt, kui paari tundi kesklinnast (kindlasti oleks seal tore ööbida, kui ma läheksin autoga, millega saab suvalt St. P. äärelinna ja sealt metrooga edasi; aga hetkel, autovabalt, ei tundu see väga ahvatlev). lapsega päris hosteli ka ei tahaks ronida; lõppeks pole isegi need mulle jõukohased, kui aus olla.
aga küll saame.

üldiselt paistabki olevat lahtiste otste periood. erinevaid lahendusi muudkui koorub, paistab, kuhu poole maandun.

veel kohvikust, ikka..

Posted on by PilleRiin

ma ei ole Ikka Veel välja puhanud. kohutav.
L. luges kokku, meil oli vist umbes 26 vabatahtlikku abilist. ma ei teagi, kas see on halb või hea, aga ilmselt mõlemat. sõltub, kust poolt vaadata. minu tunne on ikka see, et me olime ebaefektiivsed ja paljud asjad olid liiga kaootilised, mis tekitaski olukorra, et pidime sujuvalt kaasama. teisalt me tulime sellega toime ning tore on, et ümberringi on nii palju inimesi, kes on valmis käe külge panema. kuigi ma vist natuke midagi sarnast kirjutasin ka.

grupipildile ma ei saanud, sest tegin samal ajal morssi, mõlemasse kannu korraga. ja üldse on siin äkki umbes kolmandik nendest, kes sel ajal meie hoovis olid.
palju inimesi üldse päeva jooksul läbi käis, ei ole aimugi.
foto on pärit Vabariigi Presidendi Kantselei veebilehelt ja fotogaaf on Reio Avaste.

grupipilt Vabariigi Presidendiga Kungla KakskümmendKaheksa hoovikohvikus

ahaa, ma panen ajaloo huvides meie toidumenüü ka siia kirja:
– röstitud kikerherned / Garbanzos Tostadas / Roasted Chickpeas
– tikusuupiste külmsuitsulõhe ja Brie juustuga / Banderillas de Salmon y queso Brie / Smoked Salmon with Brie
– tikusuupiste täidetud oliivi ja anšoovisega / Banderillas de Olivas con Anchoas / Stuffed Olives with Anchovies
– suupistesai serrano singiga / Montadido de Jamon Serrano / Spanish Toast with Serrano ham
– hispaania kartuliomlett / Tortilla de Patatas / Spanish Omelette
– apelsinisalat (tuunikalaga) / Ensalada de Naranja y Atuin / Orange salad with Tuna
– hispaania külm tomatisupp / Gazpacho
– kikerherne-chorizohautis / Garbanzos y Chorizo / Chickpeas with Chorizo
– kodune jäätis mustikatega / Helado de Arándanos/ Icecream with Blueberries
– mascarpone-marjatops / Copa de Mascarpone y Frutos Del Bosque / Mascarpone and Berries
– rabarberikook / Pastel de Ruibarbo / Rhubarb cake

mõelda vaid, et üsna suur osa sellest valmis kas minu käe all või minu juhendamisel :O takkajärgi saan aru küll, miks selle menüü peale natuke suu ammuli vaadati. siin ei ole ühtegi asja, mis on otse poest, kõik tahtsid tegemist. 11 ühikut – nagu tipprestoran juba (teadagi, mida parem restoran, seda lühem menüü on!) 🙂

(heh, onju, ma sõin teist päeva juttis peamiselt suitsulõhesaia, serranot on ka täitsa mingi hulk kapis ootel – vaese inimese asi, ei jaksa muud süüa osta :P)

teade

Posted on by PilleRiin

ning näituse juurde, pressiteate asemel:

näituse juures peab lugu olema 🙂 selle näituse lugu on Barcelona turgudel. otsapidi on need hakanud mu elu mõjutama. nagu turud üldse. sest turud, teadagi, on kohad, kus on ülevaade elust (ja ka toidust, muidugi). kui ma tahan mingist kohast aimu saada, siis üks oluline teetähis on turg.
teine lugu on sõpradest, kes ütlevad, et tahaks pilte suuremalt näha, kui arvutiekraan võimaldab. nad on läbi aegade leidnud mu piltides midagi kiitmistväärt ja see on ju ometi oluline põhjus, miks üldse pildistada.
siin nad siis tulevad. 10 pilti. üks päev. toidu ja muusika kõrvale.

(aga ma ise veedan päeva ilmselt köögis)

mu elus on olnud üle 2000 esmaspäeva..

Posted on by PilleRiin

eiei, mul ei ole esmaspäevade vastu tegelikult midagi. magada, puhata ja mängida tahaks ju iga päev.
hetkel on küsimus pigem teisipäevas. ja laupäevas. peamiselt.

eile ikka läks lõpuks üle võlli. pärast oli omal ka nõme olla. igas vanuses lastega tuleb omad trikid selgeks saada – hetkel on küll veidi oskamatuse tunne. aga no kusagil on iga asja piir. mhmh, pube hakkab tulema, tahab taas teada, kus need piirid on.
lõpuks leppisime ikka ära.

kui midagi toimub, siis ikka kõik korraga.