nii, kui ma mingi hetk kirjutasin peamiselt kassidest, siis nüüd pole ma seda ammu teinud.. aga siit see tuleb siiski.
Volli on üldiselt hulka sotsiaalsem, kui tulles. sebib jalus ja puha, aga paitada saab siiski ainult tema soovil.
samas aga Tiugut ta hooti täiesti terroriseerib. pole midagi järgi kahest mütakast, kes voodi all kõrvuti magasid. Tiugu küll susiseb rohkem, aga siis saab Vollilt käpaga ja pageb. ja vahel on näha, et kui on vaja kusagilt mööda minna, kus Volli on, siis teeb seda väga arglikult ja kiirelt.
Tiuks ise on selline inimese loom, tal on kohe kindlasti kodukassi kogemus. magab mu juures, ronib sülle, hea nurrumootor on. aint karv on selline tugevam, jäigem ja seega kammides (mida ta laseb meelsasti teha) on kõik kohad karvu täis.
eile õnnestus sõbrannal Volli korralikult kinni püüda, nii et saime küüned lõigatud ja jäime mõlemad ellu ka. mul on kummalisel kombel paar küünistust kusagil parema õlavarre ja selja ülaosa peal 😛
aga ühtlasi sai otsustatud, et Volli peab ikka kahjuks ära minema. suurem jama on see, et MTÜ lõpetas koostöö selle konkreetse eravarjupaigaga, kust need kassid tulid ja seega kui ta sinna tagasi viia, siis tõenäosus, et ta omaniku leiab, on väike. nii et vähemalt esialgu üritan siis ise sellega tegeleda et ehk Vollile kodu leida.
seega kui kellelgi on mingi kassimõte, siis palunväga, mul on üks pakkuda.
aga räägiks kasside otsa kaalust ka.
et tegelikult polegi selgunud, mis mu müstilise kaalukaotuse põhjuseks on ja hoiame lihtsalt pöidlaid, et rohkem ei langeks. sest sel juhul oleks tegu mingi tõsisema jamaga.
votnii.
äkitselt läks kiireks ära, oeh..
