Rubriik: asjad minu ümber

eksole. asi, mida kuulutada? aga no ma käisin metsa istutamas. et ehk see oligi koht, kuhu ma vahepeal kadunud olin (kuigi nüüd juba mitu päeva olen hoopis igale poole mujale kadunud).
ja kuna nüüd on hulk muid asju peale, jäävad muljed ka muidugi poolikuks.
aga lühidalt: parim ilm on ca 15 kraadi, mõningase tuule ja ilma päikeseta. ja ilma vihmata. sest päikese käes kuigi kaua ei tööta ja vihmaga ammugi mitte. ning no linnainimese väsitab üsna kiirelt ära. tegelikult tundus, et mitte ainult linnainimese. ja mida edasi suudad esimese pikema pausi lükata, seda suurem on tegelikult jõudlus, sest muidu jääkski pausitama.
toruga panek hakkab peamiselt õlale (sest istikuämber on õlal ja muidugi laod selle maksimaalselt täis, et ei peaks nii tihti sinna langiserva uute taimede järgi vantsima), labidaga panek aga seljale. lisaks, nagu öeldud, need käimised. ja ka istikute saamine langiserva. hea on see lank, mille juurde sai autoga. rohkem aga tuli ikkagi neid istikukotte mingi maa kusagile vedada. mina nt peamiselt lohistasin. samas see polnud mitte igal pool võimalik.
siiski, päikese-vihma jms kiuste sain nelja päevaga kirja 1350 kaske ja 500 kuuske ning kohalike tunnustuse. ning kimbu maikellukesi kingiks ja isekorjatud kullerkuppe ka.
ja mu selg ikkagi veel töötab minuga, kuigi hetkel siiski väsib natuke kergemini. aga küll läheb üle.
kogemuse mõttes oli igatahes väga huvitav .. kogemus 😛

peale seda on toimunud veel mustmiljon asja, ma lihtsalt ei jõua kirja panna – kuigi kasvõi iseenda jaoks oleks vaja!

oeh, talvel soetatud hetkel just kandmiseks head jalatsid osutusid sellisteks, et kui kuskile tervama vastu lähevad (kasvõi riivad ühe jala kontsaga teist jalga), siis on see pealmine kiht kohe maas ja alt mingi valge tekstiil turritab vastu. odav kunstnahk noh. õnneks pärit second-hand-ist ja sealt olid tutikad. aga ikkagi. et millist sodi toodetakse. pluss et nats kahju ka, päris kingailma veel ei ole ja pika säärega saapaid ka enam ei tahaks kanda. ning madala säärega on mul sellised laia säärega, mis mulle hetkel seelikuga ei meeldi. nende hulgas ka need, mis ei peaks olema laiad.
kuigi täna oleks võinud ikka korralikud saapad panna. brr!

ja mul on viimase nädala või natuke pikema aja jooksul täiesti kohutav kohupiimataskute isu. justnimelt nende, korp või muu kohupiimapirukas ei päde. olen selle aja jooksul juba kolm kohupiimataskut ära söönud, see on umbes mu kolme kuu pirukaliste norm..

pilt on kontekstivaba. me sõitsime sellest autost paremalt mööda.

vihma ja katkiste jalanõude päeva muusikat:

täiesti ebameeldiv on järjest avastada, kuidas riided on suured. jah, ma tean, et nii ei ole popp öelda, tavaliselt naistel ongi see soov ju, et riided jääksid suureks. aga no kui ma olen just ca aasta tagasi visanud veel viimased pisemad asjad (mis nüüd ilmselt ei oleks pisemad) välja ja kenasti taaskasutuse abil kena garderoobi kokku saanud, siis ikka häirib küll. no näiteks see seelik, mille ma ostsin eelmisel aastal oma sünnipäeva paiku, see õnneks veel püsib üleval, aga mitte seal, kus ta peaks. mantel, mis vahepeal selga ei läinud, aga miskipärast alles on, on paras ja paari aasta tagune lemmikmantel lotendab seljas. paneks selle pisema alla ja teise peale või?
ja ma tõesti ei taha jälle asju eest ära visata ja uusi soetada puhtalt suuruse järgi, sest siis nagunii jäävad need varsti – väikeseks.
teadagi.
kusjuures kaalunumber ikkagi on püsinud viimased kuud.

nojah, ja siis lapse asjad. tema puhul riietega ei olegi nii hull, midagi kuskilt ikka saab (kuigi meeste S kipub siiski lai olema). ca 10cm veel ja ongi minu pikkune. hullumaja on jalanõudega. sügisel ostetud tänavakingad pigistavad.. et ehk ma pean jälle hakkama vanadest jalanõudest lahti saama. mul on eelmise hooaja omadki veel alles, sest ma ei suuda tegeleda (kohutav, terve hulk inimesi tegeleb päevast päeva netis asjade müügiga, mina ei suuda). ja mingi hulk on selliseid, mida ma ei raatsi päris niisama ka ära anda. kuigi kange ahvatlus on, kui mõelda kogu sellele müügisebimisele.
ma ikka loodan, et ta jalg varsti kasvab täis, kuigi mine tea, millisesse sugulasse ta sellega on. minu ja tema isa järgi arvestades enam väga palju arenguruumi ei tohiks olla.
vähemalt minu jalg ei muutu, isegi laiusesse pole kuidagi kasvanud (ning saabaste sääred kipuvad ikka laiad olema). oma jalanõudest ma parem ei räägi..