olen mina siis Pärnu maanteel Laste Maailma ees üle tee astumas. veendun, et vasakult tulevad autod on kõik hästi kaugel ja hakkan oma esimest sammu kõnniteelt tegema..
… kui kihutavad mööda sõiduteed paremalt kaks jalgratturit ja tuhiseb minust mööda. omavahel rääkida karjudes, nii et üks neist ei vaadanud isegi ette mitte.
aga kui ma oleksin sekundi murdosa võrra varem astunud?
ma pooldan küll jalgrattaga liikumist linnas ja mul oleks hea meel näha, kui jalgrattaid oleks Tallinnas liikvel rohkem. aga elementaarseid reegleid peaks ikka jälgima!
Autor: PilleRiin
kokku-lahku ja muud grammatikat :P
mina, tuntud tüpograaf ehk hooletusvigade tegija, võiks muidugi vaikida grammatika koha pealt.
ja mis puutub hooletus-kiirustusvigadesse, siis nende kallal ma ei virisegi. need on muide reeglina päris kergelt äratuntavad.
aga viimasel ajal on jubedalt silma torganud kokku-lahku kirjutamine. on sõnu, millede puhul võib nii ja naa, ilma et see silma riivaks. aga teatud olukordades on ikka kindlad reeglid. vot, jälle, ma ei ole grammatika teoorias väga tugev, nii et pean näidetega seletama.
mis riivavad minu silma, on sellised asjad nagu:
suhtlus fraasid
pilditöötlus programm
…
saate ju aru küll mida ma mõtlen?
et need on sellised näited, mille puhul minu meelest ei tohiks üldse kahtlusi tekkida, kuidas kirjutada. sellega, et gi/ki liidet ei kasutata õigesti, olen ma peaaegu harjunud. aga sellise lahkukirjutamisga veel mitte 🙂
kurat, ma olen tüdinenud..
sellest, et ikka kerkib tööl mingeid imelikke asju üles. jälle ja jälle.
raske on töötada, kui tegelikult ei ole ülesanded täpselt fikseeritud.
sain praegu ühe maili (mitte ainult mina, kogu kollektiiv), kus oli kirjas üks puudus meie töös. see ei olnud üldse minu pihta. aga igal juhul saatsin ma vastuse, kus ütlesin, et mina enam ei teagi, mis on meie kohustused ja mis mitte. sest ma ei teagi mõnede asjade puhul. neid ei ole fikseeritud kusagil. nii et ma pean iga kord küsima või oletama midagi.
üleüldse on täna selline natuke kuri tuju ja juhe koos.
nii on
CV oli see, kes kirjutas, et kui ei kanna meiki iga päev, siis hangi omale nühkimiskindel ripsmetu 😛
ma tunnen end täna just sedamoodi ja püüan kramplikult meeles pidada, et ma ei tohi silmi nühkida. tavaliselt polegi väga vajadust, aga see on Murphy muidugi.
minu töönädal algas täna
Väga Töine Päev.
põhimõtteliselt töötan täna hommikul 10st kuni üle kesköö. ei, ma ei tee vaid ühte asja selle aja jooksul.
üldse on tihe nädal ees. aga küllap see on vaid hea.
üleeile ära kõrvetatud nägu annab juba veidi tagasi ja ma ei näegi väga keedetud vähina välja.
rannapiknik
pidasime Evuga Stomkal väikest piknikku 🙂
päikseline, kuigi tuuline ilm ja RM tahtis kangesti rattaga mänguväljakule. Evul polnud ka mingeid muid plaane. nii et kodust salat ja kohv kaasa, turult natuke värsket ja nii meil tore oligi. kohe päris mitu tundi.
istusime tekil ja rääkisime elust. ja saatsime ta siis trammile ära.
ammulubatud vein on siiani joomata 😛
täitsa kena moodus pühapäeva veeta.
ja nägu õhetab nüüd. eks päikesest. kuigi tuul oli tõsiselt jahe ja need päevitusriietes sagijad panid mind veel külmemini tundma.
suved & vihmad
vihm mis
on kusagil mu sees
peidus olnud need aastad mil ma pole
sellele mõelnud.
soojale vihmale mis vaikselt
langeb asfaldile. autotuled peegelduvad selles
et hajuda tuhandeks peenikeseks piisaks. see kõik
on kunagi olnud.
seesama suvi
asjatamine
käisime rattaga asjatamas ja lõbutsemas. postkontor-mänguväljak-turg.
ütlesin RM-ile, et proovigu sõita nii, et abirattad võimalikult vähe vastu maad kõrisevad. polnud viga, vahepeal sai päris mitu meetrit niimoodi hakkama (ma sõitsin ta sabas).
postkontoris tegi Kalju Suur temaga juttu. istus seal, vaatas meid ja kiitis, et poisil hea sõita, kiiver peas ja helkruvest seljas. ja siis rääkis RM-ile, et õppimine on väga vajalik. pärast rääkisin poisile, et see vana onu on kuulus fotograaf.
mänguväljakul tuli pilvede tõustes kohe mu juurde uurima, et kas lähme ära, pilved on nii ligi. aga tegelikult ei ole siiani vihma tulnud meil, ta oleks võinud kauem olla. aga täitsa ise nagu tahtis ära tulla ka.
turul kulutasin veidi rohkem, kui algselt plaanisin, aga olgu. kaltsukas läks lihtsalt lasteriietele mingi raha ära. aga RM käib kodus ja lasteiajas lühikeste pükstega, osad on üsna kulunud ja oli vaja seda osa täiendada.
söögi suhtes sai ka paar ‘hellitussööki’ ostetud. aga näiteks normaalset juustu ei olnudki, sellist suurte aukude. väikeseaugulised sordid mulle nagunii ei meeldi. et juustu peab siis ikka minema Jaama turult ostma seega.
aga mingi suvalise putka soolakurgid on küll pisikesed, head ja krõmpsuvad 🙂