kui ma loen sellist asja, siis ma tahaksin röögatada.
jah, ma ei tunne tausta nii palju, et otseselt mingeid väiteid vaidlustada, aga nii tore on väita, et meil ei ole toit kallis võrreldes Euroopaga (millise osaga sellest, ah? Norraga võrreldes kindlasti ei ole, äsjane Saksamaa – väidetavalt kallis maa – kogemus ütleb, et nii ja naa) ja meil on veel isegi hästi. jah – kuni hakata võrdlema meie sissetulekuid. peale seda ei ole enam nagu midagi hästi. nagu seal on kommentaar:
Jah, suitsuvorsti enam ei söö ja mahla asemel joon vett, et sedasi veel kannatab olla küll. Kui tekib isu millegi parema järgi või lausa riiete ostmise himu, lähen ruttu magama, et tuju ei langeks.
nii me just elamegi.
ja kiidelda sellega, et me põllumehed toodavad odavalt, on lihtsalt nõme. iseenda tagant varastamine on see. piinlik võiks olla.
ma olen kahe käega poolt, et toorpiima tootjad saaksid rohkem raha, küll aga olen ma seejuures huvitatud sellest, et neid vahepealseid etappe tootjast minuni oleks vähem ja sellevõrra hind püsiks. ja piim on siin vaid üks näide. laiemas laastus on see jälle sotsiaalse vastutuse valdkond.
mille alla läheb ka see, et odavate palkadega ei saa me riik kunagi rikkaks, kuigi see võib nii tunduda.
samal teemal kirjutab ka Rents.