viimasel ajal sahistatakse, et põhikooli-keskkooli loodustundide hulka plaanitakse vähendada. esimese sahina sain Loodusaja listist ja nüüd on sellele kinnitusi tulnud. jääb üle loota, et tegu on tõesti tööversiooniga ja nii see ei lähe. sest järjest rohkem tuleb ju mõelda looduse ja keskkonna peale, et üldse suuta edasi minna – aga kuidas seda teha, kui algteadmisi ei ole? tunnen ise, et (kesk)kool jäi selle koha pealt poolikuks ja oleks tahtnud teada just rohkem looduses – ja ka näiteks jäi tol hetkel segaseks keemia seos mu igapäevase eluga – kuigi see on täitsa olemas!
tegelikult mind hämmastab siinjuures see, et (vabandust, tuttavad matemaatikud!) tahetakse tõsta matemaatikatundide osakaalu :O (aga see pole ka veel kindel muidugi, on ka lihtsalt üks versioon). mullegi on öeldud, et võrreles teaduse arenguga õpetatakse matemaatikas sõna otses mõttes keskaja-eelseid asju – aga teisalt, palju on teil läinud elus vaja tangeneid arvutada või võrrandisüsteeme lahendada või kui palju on üldse vaja läinud peale põhitehete pluss protsentarvutuste (kusjuures viimased taanudvad ju ka põhiteheteks ära!)? jah, meil üritas ka õppejõud mingi protsentülesande võrrandiga ära lahendada, aga selle peale ohkas kõik 40 täiskasvanud inimest ja leidis, et miks seda küll nii keeruliselt teha. nii et – see vana-kreeka-aegne matemaatika ongi umbes see, mis tegelikult vaja läheb, ülejäänud leiab väga kitsast kasutust ükiskutel elualadel. ausalt, enamike asjade kohta ei osanud õppejõud ka öelda, kus seda võiks vaja minna :O
aga mul on üsna kahju, et ma ei tunne lõdvalt ära kõiki eesti puid ja sain alles mõni aeg tagasi teada, et meil elab näiteks kasetriibik, rääkimata sellest, et kuna meil keemiaõpetajad muudkui vahetusid, jäi kogu keskkooli aja mulle segaseks perioodilisustabeli iva (okei, see oli ehk erand).
aga tegelikult, kui ma tahan 2+2 soonikus mütsi kududa ja mul on pool salli valmis, kas ma siis õige mõõdu saamiseks pean selle sooniku välja venitama mõõtmise ajaks või jätma poollõdvaks? :O