tööl ei ole peaaegu üldse pilte ja kaamera on endiselt küla peal, sest ma pole järgi jõudnud. seega ma pean loobuma oma soovist siia pilt panna.
selle asemel tuletasin meelde oma lapse nime ja käisin tõin ta jõulupaki ära. sest just selline mail tuli: tuletage meelde lapse nimi ja tulge järgi 😛 õnneks on vähemalt lapse nimi mul ikka meeles.
totter on ikka see, et laste pidu ei ole. kohe mitte mingil kujul. aga noh, kokkuhoid ja asjad.
muuseas, meeldetuletamisega: üks pakk on mu jaoks juba mõned head päevad cargos, meenutati mulle täna. et kui lapse nimi on meeles, siis hulk muid asju ei ole (või miks ma aina enam kalendrit kasutan?).
cargo muidugi on jõle ebamugav minu jaoks, mugav konkreetse saatja jaoks.
kuigi mis sellest postkontoristki kasu oleks, üks pakk (õnneks mitte mingi tasuline) on kaks nädalat saatmata. homme pean veel ühe posti panema, nii et sellega peaks ühele poole saama.
tundub, et ma saan täna vahepeal isegi veidi hinge tõmmata.