jõulud on selline imelik aeg, mida peaks veetma kodus. jõululaupäeva vähemalt.
kõik tundub lihtne, eksole.
aga kodu ja pere mõiste pööratakse korraga pea peale, kui sa kolid vanemate juurest ära ja tekib oma pere. kodu on ikka see koht, kus oled oma perega? oma elukaaslase, lapse või lastega elad igapäevaselt.
vanemad, õed-vennad on muidugi ka osa perest. aga see pole ju ‘meie’ pere.
selliste pühade puhul on päris palju õhus selliseid teemasid, et kuidas veeta pühad nii, et kummagi vanemad ei solvuks, et nende juures ei olda jõululaupäeva õhtul. sest kumbki tunneb end ju oma vanemate lapsena ja tahab nö oma koju minna. või siis eeldavad vanemad, et ka täiskasvanud laps tuleb jõuluks koju.
siis käiakse ühel aastal ühtede juures ja teisel aastal teiste juures või midagi sellist.
variant on kutsuda lähedased hoopis enda juurde. näiteks.
või kuna jõulud on mitu päeva, siis saab olla jõululaupäeva selle päris oma perega veeta ning pühad jagada vanemate vahel.
eks see ole suuresti kokkuleppe küsimus ja väga paljud on leidnud mingi kõigile sobiva lahenduse. aga kes ei ole, võiks natuke mõelda selle üle. ja rääkida lähedastega.
(ausõna, mul ei ole peas mitte kedagi konkreetset, lihtsalt arutan teemat)