kogu see nädal on endiselt kulgenud mingisuguses igavas comfort zones, nii laias laastus. teadagi, mugavustsoonis on kõik kuidagi ühtlane, tuim, igav, pehmepastelne. ei eristu kontraste, pole head ega halba. mida siis niimoodi kirjutada?
esmaspäev.
saatsin ühe tuttava õhutusel ühe oma pilvepiltidest rahvusvahelisele Pilvevaatlejate Ühingu saidile, kus see ka avaldati. tegu on ühe uusima pilvetüübiga, kaootilis-laineliste kihtrünkpilvedega (Undulatus asperatus). sellega on esimene asi kirjas.
siis võib kirja minna vist järjekordne söögitegu. ei midagi erilist, aga laps sõi ja kiitis. või panekski selle kiituse kirja hoopis.
ja no muidugi, umbes esmaspäevast lükati majas küte sisse. tegelikult päikseliste ilmadega mul polegi probleemi, nende hallidega oli. aga ikka on parem 🙂
teisipäev oli lühikese metsaskäigu päev. aga ilm oli ilus ja seega oli lihtsalt ülimalt hea olla kusagil linnast ära. boonuseks olid mõned seened. just niipalju, et sai õhtuks notsuribadega seenesousti teha ja mõned männikad purki soola, et talvel paar korda veel võimalik oleks. ei olnud liiga palju tööd nendega. ja palju neid marineeritud seeni siis ikka süüa.. mul küll väga ei kulu, on paremaidki asju.
õhtuküpsetiseks õunapirukas ning et järgi ei jääks, siis veidi söömisabi väljastpoolt ka. mis tegelikult on juba neljas hea asi selles päevas.
kolmapäev paneb küll täiega mõtlema. okei, ehk see, et keelekursustel maa olen täiesti normaalselt tasemel, mitte nagu ükskord, kus enamvähem kõik teised õppijad tegelikult omasid kokkupuudet keelega varem ja kus mul oli kogu aeg juhm tunne. seekord ei ole 🙂
lapsel on eesti keeles uuelt õpetajalt kiitus. mina olen vist küll ainus, kes oma lapse keelelises võimekuses kahtleb. ilmselt on asi taustsüsteemis. või mina ka ei tea.
ahjaa, ja peaaegu et oleks unund, ma sain Linnateatrisse piletid. see on ikka väga märmimisväärne sündmus. küll mitte nimekirjas esimesena olnud etendusele, aga ikkagi.
teatepulga annan edasi: Kohalikule, Sinisele ja Evule 🙂 ei pea tingimata blogis tegema, võib ka FBs nt.
nii.
ja ma olen kindel, et umbes homsest läheb käima räige elu ja iga päev koguneb mingi peotäis mõnusaid asju 🙂
üks pilt metsast ka.
