õhtud on taas soojad ja kuivad, aga hämarad. tähevaatlustega on ikkagi kuidagi kehvasti.
ja et, alles oli maikuu. juba september. täiesti meeletult tormanud aeg. taas üks kirju, mitte veel lõppenud suvi. märksõnu koguneks kohe hulgim. äärmusest äärmusesse. osa neist ilmselt jääbki minu sisse.
peaaegu-et-Havanna oli nagu äsja. aga midagi on sellest saati väga muutunud.
uue hooaja algus on kuidagi väsitav. ilmselt pool suveväsimust ka on arvanud, et paras aeg peale vajuda. aga varahommikused ärkamised, suhteliselt töised päevad, kokkamine.
asjade sorteerimise ja äraviskamiseni ei jõuagi kuidagi. kuigi tahaks. vähemalt mõttes.
hooti on tunne, et oleks aeg edasi liikuda.
aga ma ei tea veel suunda.
mul on siiski aega lugeda.
