aprillikesk

täna oleks napilt läinud rattahooaja avamiseks, aga kuna laps tahtis ikka ise oma uue rattaga esimese sõidu teha, siis jäi ära. sest ma ei viitsinud oma omal rehve täis pumbata ja lisaks ei ole hetkel korvi ka, seljakott on aga mu jaoks üpris no-no, kui just hädavajadust ei ole. täna, tundus, et ei ole. aga kotti oli vaja küll. nagunii oli lapse rattaga seotud teema ka.
nojah, mõni teine homme siis.
korviteema on ka ripakil, pean veel mööda rattapoode hakkama sebima.

nädalavahetus.. no see päev, milleks oli plaane, kulges rahulikumalt, aga teine see-eest väga tempokalt. ise ka ei saa aru. elu on näidanud, et nii kipub mul tüüpiline olema. olgu, mitte alati, aga päris tihti.

laps ikka tuletab mulle meelde, et ma vitamiine võtaksin. ei meeldi mulle need sünteetilised lisandid, aga ma siis ikka vahel võtan ta purgist. sel kevadel on vist kuidagi vaja.
Jazzkaar on ikka veel lahtine ja ma ei tea, aina kitsamaks läheb sellega ju.
huvitav, kas mul ühe kassiga oleks kergem? aga kummast siis ikkagi loobuda?

hiljem: ise ilutegija. ega midagi, rattale vajalikud vidinad on oma väikeste käekestega ratta külge pandud. igatahes..