Aasta: 2012

tänased testiminutid

Posted on by PilleRiin

Sul puuduvad kompleksid, mis häiriksid sinu elu. Suhtud elusse kergelt, lähed igale päevale vastu naeratusega, positiivne tuju päästab sind masendusest ning kahtlustest enda suhtes. Mõned inimesed peavad sind ükskõikseks, aga see ei huvita sind, sest sul on alati kõige suhtes oma kindel arvamus ning kahtlemata on see ainuõige arvamus. Ehk ei peakski sa muutuma. Võta elu edaspidigi positiivse kergusega ning raskustele astu vastu naeratuse ja enesekindlusega!

sellised testid on tegelikult väga opakad.

veiderrõve olemine. umbes selline tunne võiks olla, kui oled pool ööd joonud ja siis teine pool ööd mittemaganud. reaalsus on sellest kaugel. ehk nagu sõbranna ütles, tasub sellise asja peale puhtalt ebaõigluse tundest täiesti masenduses olla. et oleks siis pool ööd joonud ja pool mittemaganud, võiks veel kuidagi positiivselt päevale vastu minna, sest see oleks oleks põhjendatud. praegu on lihtsalt mingi .. käkk olla.

kui sa oled pidanud hommikul nälgima, et anda analüüse, siis ei tohi polikast tulles minna läbi rasvaküpsetiste müügikohast.

I don’t give a ..

Posted on by PilleRiin

yeah. millal oli viimati kahe postituse päev?

ma ütlen, manipuleerimine on üks “vinge” mitme otsaga “mäng”. väga lihtne on liiale minna ka. eriti, kui seda teha emotsioonidest lähtuvalt.
seda ei ole võimalik ette teada, mis sealt välja tuleb.

valikud-valikud.. või et kaks etteantud varianti, ilma võimaluseta omapoolset lisada? tänanväga.

õhtuses menüüs on Jumala mängimise harjutamine. paremat õppefilmi mul ei ole võtta. ah et milleks seda vaja on? sest et on, nagu selgus. ma ise lepiksin oluliselt tagasihoidlikuma rolliga. aga no keegi peab ju ometi otsused ka ära tegema. hea on, kui on kellegi teise kaela lükata.

u: Want Sexier Skin? Eat More Fruits and Vegetables
g: I’m all about sex..so no fruits for me
g: I am fruit

keskealise tervisepostitus

Posted on by PilleRiin

eelmise nädala veider seljast mujalegi jõudnud valu ehmatas piisavalt ära, et üks arstiretk ette võtta. täna ei olnud küll midagi kurta, aga eks analüüsid näita paremini. igatahes lappas arst mu kaarti ja see oli päris huvitav. et need seljahädad on mul olnud ca paarkümmend aastat kindlasti näiteks. seekordse valu kohta tekkis tal ka arvamus – kusjuures ikka mingi asja baasil, mis mul kunagi ürgammu olnud on. lisaks leidis ta, et viimasel kümnel aastal (aga eriti peale 2007. aasta karmi suve) olen ma teda ikka väga vähe külastanud. ehk siis nooremana olin ma keskeltläbi haigem, kui praegu. ise ma seda küll nii ei mäleta, pigem tundub viimastel aastatel, et talviti on tervis jube kehv. igatahes, oli huvitav tagasivaade.
vererõhk on ka geenide kiuste normis, lausa hea minu vanuse ja elustiili kohta, muu selgub hiljem.
kui nüüd kuidagi vajaliku naistearsti tasuta numbri ka saaks..

türannosaurus

Posted on by PilleRiin

kevad tuleb sammhaaval. päike soojendab ja sulatab, kuid ikka on veel jäine. eriti õhtuti. esimesi lindusid kuulsin kesklinnas, kärbes askeldab köögis. päevad muutuvad pikemaks, kui ööd.

sõbranna arvas, et ta ei taha tulla Türannosaurust vaatama, et on selline karm ja julm film. takkajärgi jään siiski nõus sellega, kes ütles, et keskmine multikas on oluliselt vägivaldsem. jah, seal oli muidugi selliseid karme hetki, aga pole parata, sellised hetked on kahjuks üsna paljude inimeste elus reaalsed. kuigi kõrvalt vaadata oli ikka kohati väga õõvastav. aga mitte otsese vägivalla pärast, vaid selle aimatava pärast, mis selle kõige taga veel on.
ka süsteem, muidugi. sest kõigile ei jagu tuge. kõik ei oska või taha seda otsida. kusagil hägustub ohvriksolemise piir. ‘mu tuttavad ei usuks, nende meelest on J. superabikaasa’. see, mis on tegelikult fassaadi taga. hirm. või ka mitte alati. armastus, mis teeb meid pimedaks, et sama armastus teeb halba teistele, kes meist sõltuvad.
ja ometi ei saa õigeks mõista ka seda, et ‘mind eristab teistest see, et nemad ainult räägivad, mina teen’. omakohus ei ole tänapäeva maailmas lahendus. süsteem, taas. süsteem, mis ei jõuagi kunagi kõikjale.
abi saab pakkuda neile, kes seda soovivad. paljud ei oska soovida, enam.
hea film.

vahel on mu elu nagu alama järgu eriti kehvas seebikas. enamus aega õnneks mitte.

õhtuks väike salat

Posted on by PilleRiin

kui teha kahele inimesele värsket salatit, siis tavaliselt on mul põhjaks ainult ühte liiki roheline. no mitut osta on kallis ja koguseliselt palju, need valmis salatipõhjad on veel kallimad ja kuivavõitu (no päevi varem hakitud ja pakitud). ei see ma läbi internetita – nii lihtsa asja peale ju, et hakkida natuke tavalist peakapsast, riivida porgandit ja siis lisada maitse järgi ühte sorti salatit (olgu selleks spinat, jääsalat, rucola vms), ometi ise ei tule 😛 aga igatahes saab sellest päris hea salatipõhja.
no ja peale võib siis kuhjata kõike, mis meeldib. hetkel on värsket kurki, tomatit, paprikat, keedumuna, juustu, konservmaisi. rantšo-stiilis kaste on ka, minu harjumuspärasest hapukoore-majoneesikastmest erineb see peamiselt küüslaugusisaldusega, samuti pole tilli, vaid petersell. ja natuke vürtsikat kastet ka.
meesisik tahab tõsisemat süüa, minu portsul peekonit ei ole.
piisab sellest nüüd retseptiks?

paar mõtet hariduselust

Posted on by PilleRiin

jälle on seis, kus saab oma peavalu ajada täiskuu ja magnettormide ja päikesetormide süüks. nii tore ju. isegi, kui ma saan aru, et oma (pealesunnitud) mõtetega olen ise selle valu omale täna kokku keeranud.
lahtisaamine ei ole nii lihtne. lõdvestusin jupp aega, aga see pusa on seal otsaees ikka ja päris ära ei kao.

natuke streigilugemist ka. ehk jah, me võime ju lõuata, et õpetajad saavad niigi palju palka, palju puhkust ja tööpäevad on lühikesed (hm, on ikka või?) – aga kui palju on sellist tööd, mida me ei näe? ja mida ei saa teha ainult koolivaheaegadel, vaid mida peab tegema jooksvalt? ja üldse, kuni ka korralik kool on sunnitud mõnelegi erialale võtma tööle selle inimese, kes on üldse nõus sinna tulema selmet valida mitme(kümne) kandidaadi seast omale parim, ongi õpetajaamet alahinnatud. ja mitte ainult rahaliselt.
ja ausalt, et ma oleksin näiteks nõus päevast päeva õpetama mitut klassitäit nagamanne olukorras, kus teise klassi õpilane kannab nuga kaasa ja ähvardab sellega kaaslasi; kus sul ei ole sisuliselt mingit õigust õpilast karistada, küll aga võib tema sind igale poole saata; kui vanemad kaitsevad oma ilmselgelt õppetööga toime mittetulevaid lapsi jnejne – ma oleksin seda nõus tegema võibolla alates õpetajate praeguse keskmise palga kahekordsest.
missioonitundetu.

nädalaalguse ostetud lõputööde teema meenus ka sellega. selle koha pealt olen ka missioonitundetu: kui inimene väidab, et tal ei ole aega tegeleda oma misiganes tasemel tööga (just kõrgkoolis), siis ta lihtsalt ei olegi seda diplomit väärt. ehk kuigi mult on seda isegi palutud, ei ole mina eesti rahva statisilise harituse protsendi tõsmise nimel valmis teiste eest vaeva nägema.

kuulutame nädala asjaliku osa lõppenuks.
alustame parem nädalavahetust.

mõtteuiud

Posted on by PilleRiin

hommikul oli õues üllatavalt külm. aga vähemalt on päike väljas, jess! jalutasin, või siis õigemini vist uisutasin oma külalisega linnapeal mõne tunni. no ja see mõte on ikka, et kui suvel ühistransa seisaks, siis kuluks lihtsalt aega kuskile jõudmiseks (autotu, nagu ma olen), aga hetkel on see kohati lausa ohtlik ja aega kulub oluliselt rohkem.
hea on see, et ma ei pea homme eriti kusagile liikuma.
vist.

netis on igasugu arvamusi selle streigilaine kohta. mina ei avalda mingit arvamust. sellel on nii palju erinevaid tahke, et ma ei oska end positsioneeridagi. aga eestlaste üldist tuimust arvestades on täitsa üllatav, et midagi toimub.

see imelik valu liikus täna kõhu poole. hommikul tõustes olin kogu kehast enamvähem kange ja kergelt valulik. selga ma juba oskan hoida, nüüd aga oli vaja veel mingeid teistsuguseid liigutusi teha.
täiesti mõistetamatu, võõras ja hirmutav.
joon ohtralt vett ja lähen kunagi arstile. liikumine tegi olemise paremaks.

ma teenin vähem, kui õpetajad (mis elu see on, ah?, võib nüüd igaüks küsida), mul on keskealise tervis (juba see mõte, et ma olen keskealine, on pehmelt öeldes ebameeldiv), ma olen ilma partnerita (osade meelest pole selline elu midagi väärt; ka ma ise kartsin kunagi sama), ma suudan endast siin jätta ilmselt üsnagi depressiivse mulje – aga siis ma vaatan enda ümber ja leian, et, pekki, elu on ikka imeilus. isegi, kui ma seda alati ei oska ilusaks elada.
esimest korda leidsin ma seda niimoodi teadlikult varapubekana.

esmaspäev

Posted on by PilleRiin

uus nädal.

laps tuli reedel koolist kerge palaviku ja külmetustunnustega. üle kogu nädalavahetuse oli sama seis. algul kibeles ta hirmsasti täna kooli, sest üks tunnikontroll või midagi pidi olema, järgitegemiseks tuleb minna kooli ühel teise-tunni-päeval esimeseks tunniks. lõpuks aga sai ise ka aru, et pooltõbisena ei ole hea minna.
kuna meie koolis streigitakse kolm päeva, teeb see ainul kaks päeva puudumist.
muusikakool jääb ka muidugi vahele.

mu selg on viimastel päevadel öödel imelik olnud. kõrgemalt, kui see opikoht. ja ma ei saa aru, kus ja mis on probleem. vahepeal on tunne, et hoopis mingites siseelundites, aga no ma ei tea. olen neerud viimase aja ohtra veejoomisega ära koormanud või?
sirutan, venitan ja painutan. küll läheb mööda.
aga kui olen pikalt ühe külje peal ja pööran, siis on ikka väga ebameeldiv valulik tunne.