tubane olemine, kraamimine ja toimetamine.
vahel tahaks terve elamise tühjaks visata ja uuesti sisustada, nullist. aga siis on jälle kusagil asjad, millega on moraalne side. ning kõik need raamatud. ja muidugi ei saa seda teha üksi, aga ma ei julge teisi vist ligi lasta. olgu, on inimesi, keda siiski julgeks. aga see on pikem projekt ikkagi ning kindlasti ei tähendagi korraga kõige väljaviskamist.
tegelikult on praegugi paar suurt prügikotti täis asju, mis tuleb viia prügikasti ja mingid kastid-kotid mööda elamist asjadega, mis tuleks maha müüa.. või ära viia kusagile. sest see müümine on kah üks närvesööv protsess teadagi.
ja ikkagi veel sahtlid-riiulid-kapid, millesse ma ei ole julgenud väga sügavalt süveneda ja sorteerida.
samas on selleks veel täiesti mõned päevad aega. päevad, mis tuleb sisustada ebameeldivama tegevusega, kui ootamine.
need märkamatud tööd, mille tagajärgi tuppaastuv inimene ei näegi, kuid mis ometi võtavad nii kohutavalt aega.
seniks aga võõraid pilte.
(vajuta pildil ja saad kogu seeria, suurepärane tüpograafia-piltide koostöö, jättes isegi sõnumid kõrvale. suurte plakatitena mõjus linnaruumikujundus)