väikesed rõõmud: kui hommikul selgus, et ma ei peagi autot kohe liigutama hakkama, olin täitsa rahul ning liiklesin mugavalt trammiga ära. eks siis kunagi hiljem leiab selle auto sealt lume alt üles ja viib ära.
ma ei jõua ikka veel reede-laupäeva juurde, sest eilsed elamused tulid peale.
kontserdile sai end varuga sätitud ja see osutus väga õigeks valikuks. sest pühapäevaõhtul poolekuuene Raekoja plats lumise jõuluturuga oli paksult melu ja rahvast täis. ma ei tea, kas see on juhus või ma lihtsalt ei ole linnas toimuvaga väga kursis, aga mul on ähmane mälestus, et vanalinn on õhtuti peamiselt täis purjus briti poissmehi jm turiste. igatahes eile see nii ei olnud.
olgu, turistide kontsentratsioon oli ka muidugi märkimisväärne, aga ikkagi.
jalutasime, vaatasime, laps ostis vanaisalt saadud raha eest saksofonidega lipsu, mis täna kohe kaela läks.
sealsamas, ümber nurga, Nigulistes, oli aga hoopis teine meeleolu. hämar vaikne kirik, jah, veidi suur mu maitse jaoks, aga seekord kadus ruum hämarusse ja olemine oli hubane. eriti, kui kontsert pihta hakkas. malbe, mõtlik, rahvuslik, vaikselt rütmikas.. helge, ülendav.
gooti ehitis tegi oma töö, ma olin seal korraga nii väike, aga ikkagi oluline.
helid lendasid üles, põrkusid tagasi, peegeldusid seintelt ning tõid valgust.
mingi kummastav, mitmeid minevikuhetki meenutav kiire kohtumine ja kahe repliigi vahetus garderoobis.
õhtune glögi, mandariinid, piparkoogid, küünlad.
veel õhtusem tee, küüslauguleivad ja sügav soe rahu.
ma ei ole vist väga ammu, kui üldse, sellist jõuluaja alguse tunnet tundnud, kui eile.
detailid kokku.
