absoluutselt.
ning oma kogemusest ütlen ma, et ilmselt on see suuresti (ja mitte ainult minul) mingi sisemise (puuduva) enesekindluse ja (alaväärsus)komplekside probleem. kuidagi ohutum tundub teistele toetuda. aga ei ole, vastupidi. see teeb väga nõrgaks. muidugi, toetumisel ja toetumisel on vahe. tuleb jätta alles oma ’ise’ ja mitte vajuda kogu raskusega teise kaela, oma õnne nõudes. jah, me kardame vastutada.
tegelikult see ei olegi nii raske.
oma õnne eest on vaja ikka ise vastutada. ja suhtestuda. ja mitte loota, et see on kusagil kaugel ning kellegi poolt ettekantav.
‘Ära nõjatu kellelegi. Sul pole vaja väliseid tugesid ega kinnitusi, sest kõik on Sinu sees olemas. Kõik igatsevad sisemist rahu ja see on olemas, kui Sa võtad aega otsimiseks.’
Eileen Caddy