eile oli muusikalipäev, Nukuteatri ‘Kevadine ärkamine‘. Viktoria keskus õnnestus kenasti üles leida, trammi pealt ei olnudki pikk maa. tasuta kutsed, mis nii viga 🙂
kuna tegu on uue saaliga, siis alustuseks just ruumidest, no et oleks teada, mis ootab.
sellist jalutamisruumi üleliia ei ole, aga natuke siiski. selline eesruum siis nagu, kus on kohvikuke ning piki ruumi kulgev lahtine akvaarium, mis imiteerib jõge – kaks silda on ka üle ja kalad sees. eile juhtus see ruum ropult palav olema ning kuna konkreetse etenduse algus tehnilistel põhjustel venis ja venis, siis sai sellest ruumist küll väga kopp ette 😛 kuigi ilmselgelt tegelikult on see päris toredasti lahendatud.
puuduseks on tualettide vähene hulk. selles tagumise ruumi omas on naistele täpselt kaks kabiini ja seda ON ilmselgelt vähe. välisukse kõrval on küll ka midagi, aga ega seegi palju ei leevenda.
saal see-eest oli pigem jahe, mis hetkel oli pluss, no et õhku jagus. aga veel jahedamas oleks vist juba külm hakanud.
sellest muusikalist ei teadnud ma ette mitta midagi, välja arvatud seda, et naispeaosa mängib tuttav tütarlaps. ja no tõesti, ilmselt mõni muusika- ja teatriinimene leiaks tema töös vigu, aga minu jaoks oli hämmastav, kui hästi ta toime tuli. või ongi asi selles, et mina mäletan teda ajast, kui oli veel koolieelik? 🙂 ikkagi, tubli töö!
igatahes, mingil hetkel tundus mulle, et see lugu läheb liiga laiali ja nad tahavad liiga palju panna ühe muusikalise etenduse sisse – teadagi, pool aega läheb ju muusika peale ja enamasti sel ajal lugu ei liigu liiga palju edasi. aga lõpuks loksus kõik kuidagi enam-vähem paika. mõni teema jäi küll rohkem riivamisi puudutatuks ning ehk liiga skemaatiliseks, pigem aimatavaks.
põhiteema oli muidugi üsna lihtne, aga taas, muusikalis ei saa minna liiga peensustesse, sest siis see veniks liiga pikaks. ning nagu öeldud, siis neid väikeseid nüansse seal ju oli ka.
lühidalt, puudutas ja jäin rahule. kümnene poiss jäi ka rahule.
kavas oli kirjas, et alla 12-aastastele on see etendus mittesoovitatav, minu kümnene aga leidis, et see oli talle arusaadav ning igatahes kõrvaltvaatajana ütlen, et silmnähtavad häbi ja punastamist see veel ei tekitanud. et ilmselt paari aasta pärast oleks ta end seal märksa ebamugavamalt tundnud.
ilmselt mõni nüanss jäi talle veidi arusaamatumaks ka, aga need olid ilmselgelt sellised, millele ma tähelepanu ise ei juhtinud. ja ega ma ei tea, see, et ta aru ei saanud, on minu oletus ju ainult. mingite asjade kohta küsisin üle ja üritasin juurde rääkida, aga tundus, et enamikku sellest ta juba teadis. või siis mitte.. näiteks see koduvägivalla-teema. nii mõnegi asja juures sai öeldud, et aastal 1890 oli nii ja nüüd enam ammu mitte, aga koduvägivalla puhul pidin küll tõdema, et kahjuks esineb selliseid asju ka praegu. jälle, ma ei läinud seal detailideni, küsimus ei olnud ju ainult peksmises..
ma ei suuda hetkel meenutada, kes ütles, et peaks olema lausa, et alla 16 keelatud, aga ma ei ole nõus. lihtsalt arvan, et on mingi nö Päris Pube vanus või seisund, mille puhul noor ilmselgelt ei taha seda etendust vaadata koos vanemaga. alla 12 – sõltub lapsest, nagu näha.
(laps läheb sel aastal veel Viktoriasse, klassiga, Puhhi vaatama :P)
teatririietusest tuli ka juttu. mina, korraliku konservatiivse (olen või? :O) vanainimesena ohkasin neid siniseid teksasid ja kirjuid t-särke vaadates, et kas enam ei olegi kohta, kuhu viisakamate riietega minnakse (või ei olegi inimestel viisakamaid riideid?), aga poeg arvas, et las inimesed kannavad, mida soovivad. ning, olles üks väheseid pintsaku JA lipsuga meesisikuid seal, teatas täienduseks, et talle lihtsalt meeldib niimoodi riides käia ja seepärast ongi.
ohjah.
minu jaoks siiski teater (mitte õues toimuv suveteater lausa) on koht, kuhu ma saan minna natuke teiste riietega kui igapäevariided on.
pilte näeb näiteks etenduse FB lehelt ning muusikaline lõik ei ole seekord kahjuks meie etendusest, sest konkreetset pala ei ole eesti keeles veel saada. aga muidu on Nukuteatri etendusega seotud videod nähtavad youtubes Nuku kanalil.