ärge tapke lund

ma ei satu tihti varahommikul linna. või mis vara see tänanegi oli, pole kella kaheksa ajal üldse väga vara. lihtsalt minu jaoks varem, kui tavaliselt.

teed olid puhtad, natuke pudises lund juurde, ilus-ilus ja täitsa mittekülm. ja kui osa sõiduteid välja arvata, siis ka saabaste jaoks meeldivalt mittemärg. kuni.. avastasin, et osade uste ees on täiesti märjad laigud. sulatatud. ilmselgelt see jäle sool (tohib seda kasutada või?) või midagi muud sarnast. kusjuures jääd ma ei täheldanud kusagil (st kus ei olnud märg). et nagu miks siis? et oleks ukseesine puhas? aga miks siis seda lahtisulatatud jälkust peale sulamsit ära ei eemaldata? ma olen terve selle pagana siiani kestnud novembri jooksul täiega tüdinenud sellest, et kogu see aeg on saapad märjad (või enamvähem nii) ja lõpuks ometi oli rõõm, et nüüd on saapad vaid lumised (lumi sulab ka, aga see on hooooooooopis teistmoodi ju!) – aga ei, mingid tüübid leiavad, et nende ärile (enamasti olid need märjad laigud ikka mingi äri või ettevõtte ukse ees) on jubedalt kasuks, kui nende juurde saamiseks tuleb läbi märja sopa sumbata.
unustage ära, teate. pole mõtet talve (ja inimeste jalanõusid) rikkuda. mina olen just see potentsiaalne klient, kes ei taha läbi märja löga kuskile jõuda ja seega väldin neid kohti, olgu neil pealegi head kavatsused.