täiesti nonsens. mu vabad päevad kaovad niimoodi käest ära, et kohutav. tööl siis nagu puhkaksin. ja ma ei suuda aru saada, mismoodi on võimalik elada, töötades viis päeva nädalas, 8 tundi päevas. siis pole ju üldse mingit aega. ja ma mõtlengi, et kohe üldse pole.
või olen ma lihtsalt nii kehv ajaplaneerija? sest ma ei planeerigi seda väga.
Kuu: oktoober 2010
asi on maitses
tahtsin kirjutada millestki muust, näiteks oma seljast, aga just tuli Selveri köögi reklaam telekast. no et kui palju salateid ja asju neil ikka valikus ja iga päev poes saada on. ning kohe tuli pähe mõte, et mis mõte on suurest valikust, kui sealt süüa kõlbab umbes heal juhul kümnendik. kui sedagi.
samas ma mõtlen, et ilmselt on probleem ikka minu maitses, sest nii paljud ju ostavad sealt midagi. söövad ja kiidavad ja toidavad terveid pidu nendega. neil ju peab klientuur olema. ja kõikidel teistel poekulinaariatel ka.
kuigi tõesti, kas keskmine maitse ongi nii alla käinud?
ahjaa, selga sai ka täna keeratud-venitatud veidi. ehk saab paremaks.
laupäev, koogi ja kinoga
tegelikult olin ma eilse laupäeva pärastlõunaks täitsa tüdinud. ikka need naistetööd, eksole, mis ei jäta mingit püsivat jälge. pood-turg-kokkamine-koristamine-nõudepesu. ja päev libiseb käest ära lihtsalt. vahepeal on vaja ju lapse kallal ka naaksuda, et ta on kirjutuslaua ära koristaks. nii et RM juba küsis mult, et kas ma kuidagi ilma karjumata ei saaks. piinlik.
aga siis sai kook valmis. kohupiimakook mitte-väga-kerkinud pärmitaignal (vedelik oli ilmselt liiga soe, millest ma liiga hilja aru sain). rosinate asemel panin sisse jõhvikaid 🙂
ja peale koogi valmimist võtsin poja näppu ning käisime vaatasime supervarga-filmi. see oli isegi üllatavalt hea. enne näidati seal mingeid reklaame ja siis vaatasin, et on teatud tüpaažid, näoilmed ja ilmselt mingi odav värvimistehnika, mida hullult palju on kasutatud. no et sa näed mingit ilmet ja see on olnud juba x+n multikas, tegelased on peaaegu äravahetamiseni sarnased mingi teise filmi omaga ja lisaks on kogu värvimistöö natuke liiga digitaalne kuidagi. aga vaadatud filmis oli selliseid äratabamisi päris vähe ja laps igatahes enamuse ajast kas itsitas või rõkkas kõrva häälega naerda. lisaks on see tõesti selline film, mis sobib ka pisematele, st mingeid väga koledaid asju seal ei ole.
pärast arutasime RM-ga natuke kosmoselaevade teemal ja õhus edasiliikumise teemadel. kusjuures kui m nüüd mõtlen, siis selle teise, noore päti lennumasina puhul on mul tunne, et sellel oli mingi reaktiiv ainult masina all – ehk kuidas siis sai ta edasi liikuda? aga võib-olla mäletan ma valesti.
muidugi pani see ka kergelt irvitama, et noore päti elamine oli kõik väga moderne, voolujooneline ja – valge! olgu, oranži oli ka, aga nii põhimõtteliselt meenutas see mulle ühte ümberpoppi (mitte-ainult-)it-brändi.
ja kook on tänaseks peaaegu et otsas.
vahelduseks testike
pildi kirjumaks löömiseks ja need testid on päris lõbusad ka.
 You are a warm, open, and talkative person. You express yourself well. You say whatever is on your mind, but you say it with class and grace. You are passionate and persuasive. You have a lot of opinions, and you tend to convince other people you’re right. |
avalikkuse kaasamine
käisin täna Põhja-Tallinna üldplaneeringu avalikul arutelul Kalamaja Põhikoolis. selline eskiisitutvustus siis pigem, mingid materjalid on ka Tallinna kodukal väljas. aga infot selle ürituse kohta sain üsna juhuslikult Facebookist. püüdsin praegu linna kodulehelt infot leida selle toimumise kohta, asjatult. ilmselt ma ei oska seal piisavalt navigeeruda.
põhimõtteliselt on joonised arusaadavad ja inimlikult suhtudes on ka üsna mõistlikud lahendused. et mida selle üldpnaeeringuga ikka nii väga peenelt teha saab. ja selge see, et see on koht, kus mõningaid põhimõttelisi muutusi saab sisse mina. nii et minu jaoks kiskus arutelu kohati liigselt detailidesse, aga olgu, seda on ka vaja.
pigem oli minu jaoks küsimus selles, et 75% juttu keerles kalamaja ümber, 25% pelgulinna ümber.. ja minu poolt kandist vist ei olnudki kedagi? sain aru, et oli hulk inimesi Telliskivi seltsist, natuke Pelgulinna seltsi inimesi ja siis vist mõni eraisik ka, nagu mina. igal juhul see omavahel vestlev seltskond tundis kõik üksteist.
ja selle taustal jäingi mõtlema, et jah, kus on seltsid, on lihtne, seal on ikka aktiviste. aga et Põhja-Tallinn on ka Pelgurand ja Kopli ja Karjamaa jms, et suur osa oli esindamata ju üldse. jah, ma mõtlen ka tükk aega Kopli seltsile, kunagi oli selline asi, aga praeguseks pole ma jälile saanud. et tekitaks siinpool ka mingi pundi.
kuid – kuidas jagada vajalik info ka neile, kes ei ole kusagil seltsides. ning näiteks ka sellele elanikkonna osale, kellel pole eesti keel emakeeleks? et ka neid inimesi tuleks ja nende hääl kõlaks? sest ausalt, praegu jäi mulje, et teemaks on mingi Kalamaja areng ainult. aga ei ole ju.
igal juhul annan teada, kui järgmise avalikustamise või mingi arutelu toimumas on.
vähese saagi aasta
no tõesti. absoluutselt iga saaduse kohta öeldakse, et halb saak oli. paar nädalat tagasi lugesin, et halb maasikasaak oli, isegi. küll on halb õunasaak sel aastal ja küll halb kartulisaaks ja mis kõik veel. hea veel, et ei karjuta, et seeni oli ka sel aastal vähe.
huvitav, et minu tutvusringkonnas on aiapidajatel ja igasugu kasvatajatel täiesti normaalsed saagid. ei ole ekstreemselt vähe midagi ega ekstreemselt palju. jah, ilm oli muidugi soojem ja kuivem ja kindlasti see natuke mõjutas – aga no ma ei usu, et kõike nii hullult vähe on.
samas on see väga hea põhjus hindu tõsta ja hoida. nii kalleid kurke-tomateid ma ei mäleta, kui sel aastal olid.
ja tatra hind mind ka ei kõiguta. kilo ostan aastas ja ei ole mul aimugi, mis selle hind enne oli.
ahjaa, vastuseks otsingutele ka. ilmselt seoses Hullude päevadega on mitu Stockmanni otsingut. Stockmanni parkla on praegu ilmselt väga täis, aga reklaami järgi on Tornimäe maa-aluses parklas praegu mingi soodukas, kui Hullude päevade kilekotiga sinna tagasi lähed ja maksma hakkad.
Stockmanni caesari salat (jah, see on õigem kirjapilt kui cesari salat) mulle isiklikult ei maitse väga. minu mälu järgi on seal juba vale roheline salat põhjaks ja lisaks sellised seisnud vettinud rohelised salatid ei ole head kunagi. sõida Kadriorgu, maksa natuke rohkem ja võta see NOPist parem.
kesknädal, mitmeid mõtteid
eiei, mitte see ajakiri või -leht. tavaline kesknädal. kuigi – tegelikult on nädala keskmine päev neljapäev.
tööpäev lõpuni istuda.
mõtted sallivusest ja inimeste mitmekesisusest, sellise artikli taustal ja hiljutist kampaaniat meenutades. ei saa tulla elama teise kultuuriruumi edasi samamoodi, nagu kodumaal – saades samas sotsiaalabi-toetusi, nagu mõnes rikkamas riigis, kuhu tuldigi ju. võimalikud on kompromissid. kas peab seepärast asjasse otseselt mittepuutuvaid inimesi vallandama? mis signaali see veel annab nö keskmisele eurooplasele? või kes on tänapäevane keskmine lääne-eurooplane? polegi ehk enam tavapärane eurooplane, nagu aastasadu?
imestus selle üle, kui palju autode tootjafirmad ikka kütusekuluga petavad – tipp oli ligi 50%, esikümnes on esindatud kaks Audit, BMW ja Mersu, ka on nö ökonoomsete autode puhul pettus keskmiselt suurem. väiksemate ‘petturite’ hulka mahub mitu VW-d ning näiteks ka Land Roverit. no et mis mõtet on üldse mingit kütusekulu dokumentides pakkuda, kui reaalset see mõõdetakse stendil ja lisaks muudele ‘laboritingimustele’ pole ka järske kiirendusi-pidurdusi. kõik vist on kogenud, et ei õnnestu sõita autodokumentides lubatud kütusekuluga.
ja siis see teema ka, mida olen ammu mõelnud: miks enamikes töökuulutustes ei anta aimu ka ligikaudsest palgast? ometi on (kõigi tööandjate ilmselt imestuseks) palk just peamine motivaator. võib ju jahuda toredast kollektiivist jms, aga see ei pane inimest tööle. ma saan muidugi aru, et eks palk sõltub veidi ka töötajast, seda eriti kõrgemal tasemel – aga kui ma uurin ligikaudset suurusjärku ja sedagi ei osata öelda, siis on küll veider. või siis otsitakse tõesti seda, kes ise kõige pisema numbri pakub? tahaks loota, et nii see siiski ei ole.
unekas. talveunekas.
töö juures sahtlis ei ole tükkigi šokolaadi.
oktoober
igal esmaspäeval avastan, et hommik on veidi pimedam, kui nädal enne. õhtud kisuvad hämaraks ja jahedaks. polegi enam isu õhtuti kusagile välja ronida, diivanil keras kassi ja teetassi kõrval on mõnus küll.
vastuoluline aastaaeg. pimeneb ja külmeneb ja talveune tunne on, aga ikka olen tavaliselt sügisel rohkem kõigega rahul kui kevadeti. kuigi loogilisem oleks vastupidi? või siis et kevadel nagu peaks kõik hästi olema ja siis on kontrast tegelikkusega lihtsalt suurem? sügisel ei eeldagi keegi ju midagi. nii et ma võingi olla natuke talveunine ja natuke kõike, mida tahan ja tunda end seejuures hästi.
õuna-jõhvikapirukas
mingi hulk vanu õunu oli veel ripakil ja muidugi hulk jõhvikaid (Marjasoost muidugi!) laual kausis. ja nädalavahetusel võiks ju küpsetada ka. järjekordselt sai sobratud laia maailma retseptides ja tulemus tuli suurepärane.
taigen tee selle retsepti järgi. ma ei hakka seda uuesti lahti kirjutama. suure vormi kogused on mul järgnevad:
6dl jahu
3spl suhkrut
250g margariini
80ml vett
täidiseks:
4-5 õuna
4 peotäit jõhvikaid (vabandust nii ebamäärane kogus)
100g võid
1spl jahu
2spl maisitärklist
2spl vett
150g suhkrut
100g muskovado vms analoogset (pruuni siirupist) suhkrut
1spl vanillisuhkrut
1tl kaneeli
puhasta õunad, vajadusel ka koori ja lõika kuubikuteks. piserda natukese sidrunimahlaga, et ei läheks pruuniks.
sulata või potis. sega jahu ja tärklis ning lisa võile, sega ühtlaseks. lisa vesi ning suhkrud. kuumuta pidevalt segades. ravsvaine ja suhkur peavad omavahel täiesti ära segunema ning suhkruterad peavad olema kõik ära sulanud.
sega karamellisegusse kaneel, õunatükid ja jõhvikad ning kuumuta segades veel ca viis minutit. jahuta (nt asetades pott külmaveekaussi).
pane ahi sooja 220 kraadi peale.
rulli veidi üle poole tainast lahti vormi põhja nii, et servad jäävad paar sentimeetrit ka üle serva. aseta täidis põhjale, rulli teine pool peale ning keera põhja servad peale.
torka kahvliga kattesse mõned augud ja aseta kook ahju. küpseta kümmekond minutit 220 kraadi juures ja siis alanda temperatuuri umbes 180 peale ning küpseta veel pool tundi või natuke kauem, kuni on pealt kuldpruun.
väga hea on leigelt koos vaniljejäätisega.