hoiatan taaskord, et jube pikk lugu on.
alustuseks veel eile 6htust.
otsustasime 6htul Frankiga siiski linna peal yhe tiiru teha, tibi arvas, et pole midagi ja mingu me pealegi.
otsustasime siis, et teeme lihtsalt kesklinnas yhe autoringi.
alustasime Texas State Fair pargist, mis on yks vinge kompleks, aga suures osas (va m6ned muuseumid jms) avatud vaid neil n2dalatel sygisel, kui see Fair ise aset leiab.
ma ei oska isegi siinkohal t6lkida, ilmselt oleks ‘laat’ parim vaste – sest kuigi seal on ka l6bustuspark, on seal ka palju myyjaid, ja n2itused ja yritused.
praegu aga valitses seal tyhjus, nii et lihtsalt imetlesin P6hja-Ameerika suurimat vaateratast ja ehitisi.
edasi kruiisisime l2bi Deep Ellumi, millest ma m2ned p2evad tagasi ka kirjutasin. kuigi praeguseks on seal suur osa klubisid kinni ja paljud majad tyhjad, on seal siiski seda eelmise sajandi alguse dz2ssi-bluusih6ngu veel piisavalt. ma ei tea, kui palju seal praegu just temaatilisi klubisid on muidugi. lihtsalt kummaline oli tajuda, et sealsamas nende pilvel6hkujate k6rval, teisel pool kiirteed on kolm t2navat t2is lofte ja mingit m6nusat 6hkkonda.
muide, see kant peab siiski ka praegu popp olema, sest 6htuti-88siti on seal parkimine kallim kui p2eval (ja kallim kui p2eval m6nelgi poole p2ris-kesklinnas). selline kummaline fenomen, aga ilmselt on sellel p6hjuseid. kuigi me olime ysna vara, oli piirkond autosid ysna t2is – aga sel ajal polnud seal elu veel alanud.
seal p2ris kesklinnas, downtownis, selgus, et ma tean kohati Dallasest rohkem kui Frank. olgu, peamiselt on need mingid ajaloolised asjad, mis ma raamatust v2lja lugesin. aga n2iteks ta ei teadnudki, et Trinity j6gi ei voola yldse seal, kus ta voolas 100 aastat tagasi, vaid on l6una poole liigutatud; ega ka seda, kust Dallas tegelikult alguse sai ega ka Huntide perekonna kummalist lugu, mis tuli meil jutuks Reunion Toweri juures.
nimetet torn ise on vahva niidi otsas kera kyll, aga vaateplatvorm on hetkel kinni ja ainult vaate p2rast ei tasu sealsesse peenesse restorani vist minna ka – sest torn asub tegelikult ysnagi endise Trinity j6e orus ja on tegelikult v2ga madalal, eriti teiste k6rghoonetega v6rreldes.
kella yheksast on siin juba ysna pime ja nii tegin m6ned 8isemad pildid ka (mis on Franki kaameras ja kust ma neid pole veel k2tte saanud).
m6tlesime veel kusagile v2lja s88ma minna, aga siis helistasime tibile ja ta ei tahtnud enam yksi olla, nii tulime koju 2ra, haarates kaasa mingi kiirs88gi.
mina panustasin seekord salatile, mis oli ysna normaalne – v2lja arvatud selle suurus! see on kyll kole lugu, kui v2rsket salatit on nii palju, et seda ei j6ua 2ra syya (sest kana, peekonitykke ja juustu ei olnud seal palju, neid oli normaalselt).
ja n2ed siis, ainult mingi lehekylg juttu, et j6uda t2nasesse p2eva 🙂
t2nane ylesanne oli transada tibi kaks eeslit hobuste juurest, Terrelli l2histelt farmist l6unasse, kusagile Blooming Grove l2histele (google mapist leiab yles, kui huvi on). kahe punkti vahel oli maad mingi ca 100km ehk.
logistiliselt t2hendas see, et Dallasest farmi (ca 45min s6itu), eeslid peale, siis l6unasse, eeslid maha, treiler tagasi farmi, ise tagasi Dallasesse.
kuna tibi ise t2iesti m6istetavatel p6hjustel soovis koju j22da, tuli kaasa yks Franki s6ber, vanem naisterahvas.
alustuseks saabus ta siia pirukate ja ameerika pontshikutega, et oleks hommikus88k. eksole, ega ise siin neljale inimesele midagi teha olekski olnud v2ga keeruline – aga olgu, see pole minu asi kommenteerida.
maitsesin siis 2ra viineripiruka, mingi tshillivorstipuruka ja pontshiku shokolaadiglasuuriga. pirukad olid muide t2itsa head, aga miks see glasuur seal pontshiku peal oli, aru mina ei saanud.
ja endiselt, kohvi ei oska nad siin teha. ma pole kyll v2ljas v2ga palju kohvi joonud, aga siiani pole head saanud. neil on see puru ikka v2ga vale r8sti-jahvatusega kuidagi.
kella 10 ajal pakkisime veepudelid kylmakotti ja asusime teele.
yldiselt on autoga s6ita siin ysna normaalne, konditsioneerid on peal ja t2itsa m6nus on. tavaliselt on kondekas kusagil 21-23 kraadi juures. oluline on suunata nii, et 6hk otse peale ei puhuks, siis ei juhtu midagi hullu.
ja autoaken tasub avada siis, kui liiga kylm hakkab 😛
farmi j6udes oli 6ues juba p2ris palav, nii et pyydsin varju hoiduda. samas, ega v2ga ei saanud ka, eeslite karjamaa on ju t2itsa lage.
eeslid saime karjamaalt k2tte p2ris kiirelt, see s6bralikum lasi omale p2itsed p2he ka panna ja teine siis vantsis tema j2rgi; nende ‘tallis’ 6nnestus Franki s6bral teisele ka p2ris kiirelt p2itsed p2he saada.
ja siis algas operatsioon ‘eeslid treilerisse’.
teate, kui te olete n2inud, kuidas hobust treilerisse saada (ega nad v2ga ei taha minna), siis eeslitega on see asi kordades hullem 😛 ei aidanud siin ei loomakypsised, ei t6mbamine ega lykkamine.
ma pakun, et umbes peale paarikymment minutit (mille jooksul sai m6lemat looma yritatud treilerisse.. saada) 6nnestus see muidu t6rksam loom treilerisse saada. m6tlesime, et edasi on lihtne.
eesel nii ei arvanud.
peale veel nii umbes veerandtundi l2ks Frank farmi peremehe juurde (kes on yks ysna noor poiss, siuke ilueedi-tyypi, nii veider kui see ka ei tundu; tema garaazhis olen n2inud yhte uuemat mersut ja landrover discovery 3-e), kes siis oma abilisega mingi ca 10 minuti jooksul appi tuli. eesel oli vahepeal aina jonnakamaks muutunud.
nojah, mina ei hakanud ka ytlema, et 2kki ei togiks seda eeslit niisama piitsaga, et ehk annaks m6ne tugevama tou – no mina ei tea ju neid eesleid; aga just seda l6puks peremees ja ta abiline tegidki. peremees sikutas natuke n88rist, teine andis paar korralikku toud ja siis sai eesel aru kyll, et treiler v6iks hea m6te olla.
ainult umbes tunnike l2kski, et kaks eeslit treilerisse saada.
s6it oli muide v2ga nauditav. suure osa s6itsime mingitel v2iketeedel, farmide vahel.
loodus ja maastikud on selles Texase osas siin muide v2ga kodused. ahjaa, need piirkonnad, kus ma olen viibinud, on j2rvede ja preeriate piirkond, nagu need regioonid siin paika on pandud. ja t6esti, kuigi suuremad j2rved on paisj2rved, on siin ka p2ris palju v2ikeseid j2rvesilmakesi ja selline preeria on t6esti, kui liigelda. et on puid ja rohumaid ja need hobused seal vahel on t2iesti loomulik osa sellest, lehmad samuti.
ning farmid, igasugused. on suuri ja uhkeid kivimaju, on neid n8 haagismaju, on v2ikeseid puumaju. kahju on sellest, et pildid tegin k6ik l2bi autoakende – pildistamiseks peatumine on kohalike jaoks kuidagi problemaatiline tegevus. nojah, nagu t2na, eeslid treileris, saan ma isegi aru. ning mingil kiirteel ka. samas, t2na tagasi s6ites.. njah.
aga ma loodan, et m6ne vahva pildi ikka sain.
muuhulgas m88dume pidevalt ka mitmest garaazhimyygist (see on see, kui inimesed oma maja juures oma vanakraami myyvad), mida ma l2bi akna nukralt vaid p6rnitseda sain.
farm, kuhu me eeslid viisime, on Franki vanemate ja onu oma, onu on see, kes seal elab. ja hunnik lehmi.
maad on neil p2ris palju, j2rvesilmake ka, minu meelest on eeslitel seal igal juhul parem, kui seal hobusefarmis.
tagasi s6itsime l2bi Corsicana, sest seal pidi olema mingi maailmakuulus pagarit88koda, Collin Street Bakery, millest mina ei teadnud midagi. iva on vist selles, et sealt saab kooke jms tellida igale poole. ylemaailmselt. mitte kyll k6iki tooteid, aga mingit valikut kyll.
no ja turiste oli seal t6esti palju ja hinnad ka sellised, k6rgepoolsed.
selleks ajaks oli kyll juba jube n2lg, aga magus v2ga ei isutanud, nii et v6tsin vaid neli kypsis – ja maksin nende eest kokku ca 25 eeku 🙂
sama tee tagasi. kell on unine p2rastl6una, me Kimiga hoiame end kuidagi yleval, et Frankil parem s6ita oleks. lobiseme yht-teist ja p2ris m6nus on.
v2lja arvatud, et jube n2lg on, ja mitte ainult minul.
nii et Terrelli j6udes teeme peatuse samas Mehhiko s88gikohas, kus k2isime mu saabumise 6htul.
seekord olen juba nutikam ja valin omale roa, mis sisaldab ikka liha ka ja salatit – kuigi muidugi ei p22se ma riisist ja kenadest hallidest ubadest 🙂 kuid liha on hea ja olen valikuga rahul.
muide, lauale toodud tshipsikorv saab imekiirelt tyhjaks ja seepeale toob teenindaja kaks korvi. ja see on siis tasuta osa toidust.
Frank tellib tibile ka mingi toidu kaasa ja veereme vaikselt edasi. peatselt oleme hobufarmis ja vabaneme treilerist.
tibilt tuleb mingi j2rjekordne s6num, et kus me nii kaua oleme. Frank vastab naljaga pooleks, et me ei tea ise ka, aga meil on l6bus. mispeale tibi j2rgmine s6num on veidi paanikas – aga siis kuluski vaid pool tundi veel, et koju j6uda.
pagari2rist ostetud kypsised ja kaasatoodud mehhiko toit r66mustasid tibi. ega ta siin vahepeal ka p2ris yksi olnud, naaber oli ta juures ikka m6negi ringi k2inud.
kahe eesli transpordiks kulunud aeg kokku – 9 tundi.
aga mina igatahes arvasin, et olgu, seda tuttavat maastikku ma olen nyyd n2inud kyll, et suunduks 6ige rohkem l22nde, kus on selliseid maastikke, mida ma Eestis ei n2e.
igal juhul nad siin m6tlevad nyyd jah, sest seni ongi k6ige l22nepoolsem punkt olnud lennujaam 🙂
ja mina kaon nyyd magama, olen taas kohutavalt pikalt kirjutanud – aga pooled asjad on ikka kirjutamata. igal juhul, kes viitsis l6puni lugeda, palju 6nne!