ma tegin selle aasta esimese gazpacho ära. jube hea tuli.
retsept on endiselt siin ja nüüd lisasin pildi ka 🙂
Kuu: mai 2010
***
sabatunnet tasub usaldada, kuigi need, keda see tunne puudutab, püüavad alati vastu vaielda.
seegi on märk.
T -11
mõtlen vaikselt, mida reisile kaasa võtta.
mingi raamat, eestit tutvustav, sest Bobi elukaaslane (‘tibi’ ei saa ju öelda 40+ naise kohta?) oli arvanud, et see võiks tore mõte olla. Bobile – mingi totter t-särk? Navitrolla? tema elukaaslasele midagi hobustega seotut – mida?
ma ei tea, kas me tema vanematele ka külla läheme. et igaks juhuks peaks paar pudi-padi veel võtma. rahvusmustriga Suva sokke? Kalevi käsitöökomme?
ahjaa, natuke piparkooke võiks ka teha 😛
singi-tomati-kodujuustu-quiche kerge salatiga
tõesti-tõesti – see oli minu esimene quiche. otsa sai lausa hämmastavalt kiiresti.
tegelikult on quiche retsepte netis saadaval küll ja küll, aga nagu mulle just öeldi, et villaseid sokke on ka nett täis, aga ikka pannakse juurde. no mina panen villased sokid küll jalga 😛
aga olgu, asja juurde. 24cm vormi tegin, kogused siis selle järgi. ja nagu ikka, ega mu retseptid väga kaalujälgijatele sobi. ning sõna ‘pirukas’ on suupärasem 😛
taigen:
250g jahu
150g võid
veidi soola
2-3spl külma vett
täidis:
4 muna
200ml 35% koort
100g Farmi maitsestamata toorjuustu (toatemperatuuril)
200g suitsusinki
2 tomatit
2tl hakitud värskeid ürte (basiilik, tüümian, rosmariin)
veidi soola
salat:
1 pea frillice salatit
1 pikk kurk
200-300g tomateid (kirsstomatid on parimad, aga ka muud sobivad)
1 keskmine paprika
3-4 päikesekuivatatud tomatit
1spl balsamveiniäädikat
2spl kvaliteetset õli (ma ise olen kasutanud valge sinepi õli; aga külmpress-oliivõli on muidugi väga sobilik)
1tl suhkrut
0,5tl soola
veidi jahvatatud valget pipart
taigna valmistamiseks peavad ained olema külmad. aseta või, jahu ja sool suuremale lõikelauale ja haki kiiresti suure noaga ühtlaseks pudiks. kasuta kindlasti võid, mitte margariini. lisa vesi ja mätsi ühtlaseks taignaks 😛
rulli küpsetuspaberi peal vormipõhjast veidi suuremaks, pane teise küpsetuspaberiga kata vormi põhi. aseta nüüd vorm taignale ja keera osava liigutusega kogu kupatus teistpidi, nii et taigen on vormi põhjas. käte abiga kohenda taigent, kus vaja. servad peavad ka kenasti jääma.
aseta vorm külmkappi, vähemalt pool tundi peaks seal seisma, kui võib ka pikemaks ‘unustada’.
kuumuta ahi ca 220 kraadini. torka taignast puutikuga läbi mõned augud, et õhk küpsemise ajal alt välja pääseks ja tainast ‘kummi’ ei ajaks. aseta põhi ahju, ca 5 minuti pärast alanda temperatuuri 200le kraadile ja küpseta veel umbes 10 minutit.
vahepeal valmista ette täidis. koori tomatid ja viiluta. haki suitsusink kuubikuteks. mikserda kokku munad, koor ja toorjuust. lisa veidi soola.
nüüd peaks põhi küps olema. võta see ahjust välja, aseta põhjale ühtlaselt singikuubikud, nende peale laota tomatikettad ja puista ürdid. nüüd kalla kõige peale muna-koore-toorjuustutäidis.
aseta ahju ja alanda veel veidi temperatuuri (ca 190). küpseta ca 30-40 minutit, küpsust võid kontrollida puutikuga.
kuni quiche küpseb, on hea aeg valmistada salat.
rebi salat tükkideks (võid kasutada ka mingit muud meeldivat salatit või frillice ja lollo rosso segu), kirssomatit lõika neljaks, suuremad sektoriteks. kurk lõika pikuti pooleks või neljaks ning seejärel mitte väga õhukesteks viiludeks, puhasta paprika seemnetest ja viiluta samuti mitte liiga peenikeseks. tükelda ka päikesekuivatatud tomatid.
vala salatikastme ained (balsamico, äädikas, suhkur, sool, pipar) väikesesse kaanega purki ja loksuta seal korralikult segamini ning seejärel vala salatile ja sega salat läbi. jäta lauale seisma, kuni pirukas valmib.
quiche on väga hea ka siis, kui on üleöö külmkapis seisnud.
laupäev, kalaturu ja Kalamaja päevade päev
ma pidasin plaani tänane päev kenasti koos piltidega kirja panna. tundus juba, et ei viitsigi, aga võtan end siiski kätte 🙂
esimene peatus oli uus kalaturg Vanasadamas. eile õhtul kella 8 ajal oli plats veel üsna lage ja käisid ehitustööd. kui me sõbrannaga lõuna ajal sinna jõudsime, oli hullumaja. massid olid meeletud. aga kalast oli selleks ajaks alles ainult selline, mida poestki niisama saab. värskest kalast oli veidi turska, väikeseid latikaid ja punast kala. ühesõnaga täielik pettumus. ma muidugi ei lootnud, et on hullult midagi (no me oleme selline imeline mereriik, järvi täis, kus kohalikku kala kätte saada on ikka päris raske), aga kui turg peab veel mitu tundi lahti olema, et siis enam pole midagi õieti võtta.. tjaa.
ma saan aru küll, et nad polnud sellisteks massideks valmis. aga tegelikult huvitab mind ikkagi rohkem see, et miks kodumaist kala ikka nii vähe saada on? nüüd küll on juba suurpoodides ka midagi – samas ma tean ju, mis hinnaga saab kalamehelt ja näen poehinda ja see vahe on ikka Väga Kohutav. kuigi selge see, et kui sel ajal oleks olnud seda 10-kroonist räime, siis ma ei oleks seda ostnud. 10 krooni eest saan ma räimefileed piisavalt oma vajaduste rahuldamiseks ja puhastamisele kuluv aeg (+ rapped, mida mu kass ei söö) jääb ära.
aga ma loodan, et see asi areneb ja soovin kalaturule pikka iga!
peale kümmetkonda minutit kalaturul suundusime Kalamaja päevadele. sinna oli tung märksa pisem, aga Kalma sauna hoov oli igatahes põnevam kui kalaturg. kala seal ei olnud, aga oli vorsti ja Tagurpidi Lavka oli kohal ja Velonaut ja siis veel mingeid lette ja massaa˛i tehti ja laval ja lava ümbruses oli ka tegemist. ahjaa, voolida sai ka kohapeal ja mõned söögikohad ja seistme või kaheksa kassipildi hulgast sai oma lemmik valida 🙂
teine sõbranna käis oma lapsega raamatukogus muinasjuttu kuulamas ja midagi tegemas ja pärast pidi tsirkuseetendust ka minema vaatama.
Kalma sauna poolt hakkasime jalutama Telliskivi kirbuka suunas, teele jäi suurepärane Bioteek. ajasime Kadriga mõne sõna juttu ja tegime sisseoste – millest enamiku jätsin poodi ootele 🙂 no ei olnud ju mõistlik nt rõõsa koore ja võiga ringi patseerida. igatahes oli lisaks muule müügil seal ka potis maitsetaimi ja üks basiilikupõõsas kolis minu kööki – ma loodan, et ehk ikka jääb kasvama.
Kirbuturg algas mitme põneva ehteletiga. korjasin sealt usinasti visiitkaarte ja flaiereid, et kodus rahus edasi uurida.
muu kirpar oli suhteliselt tavaline, erandiks veidi suurem kogus rohelisi taimi.
mina seekord küll ei saanud midagi, sõbranna aga sooritas paar sisseostu. muuhulgas väga lahedad chopstickid, mustriga ja värvitud ja puha.
järgmine käik oli jaama turule, sest sõbranna sai kirbukalt küll kilo kodumaist mugulsibulat kätte, kuid küüslauku polnud ikka veel. lisaks oli plaan teise sõbranna Kalamaja hoovi maha potsatada mõneks ajaks ja selleks pidime natuke näksi kaasa ostma (lisaks Bioteegi päikesekuivatatud tomatite miniquiche-dele).
päris veider oli näha mingit veidrat küüslauku kirjaga ‘eesti’. no sealt ei osta ju põhimõtteliselt – sest ei olnud need eesti omad ühti. aga ühel tädil olid küll kodumaised, no silmaga teeb vahet. ei olnud värsked muidugi. üks pesa oli kümnekas ehk päris kallis.
aga küllamineku nänni saime kätte 80 krooniga, see sisaldas kilo marineeritud kalkunit grillimiseks + salatinänni.
järgnes jalutuskäik hoopis teise Kalamaja serva, pargi nurka.
sõbranna oli hakanud juba grilli soojaks ajama ja ta laps kargles batuudil. sealsamas, kus koos minu lapsega neljapäeval vihma käes kareldi.
kuna neil oli plaanis minna tsirkust vaatama, nagu eespool juttu, polnud meil tegelikult aega süte täielikku valmimist oodata. aga liha see ei rikkunud. liha tulele ja lihtne salat kiirelt valmis: tomat, kurk, roheline paprika, sool, pipar. ja esimese nälja peletamiseks miniquiche-d.
juttu ka kõrvale. näiteks sellest, kuidas maja teisele korrusele korterit saada ja üldse, et võiks sõpruskonna maja teha, koos ühise sauna ja pesuköögiga. oleks ju soodne ja mõistlik. aga no ei ole see nii lihtne.
sellest rääkisime ka, et üks vaba äripind on sealsamas lähedal saada, et teeks sellega ka midagi. eeskujuks võiks olla NOP. iseasi on jälle see va rahateema…
mõnus oli istuda, kõhu sai ka täis 🙂
no ja siis jälle teekond Telliskivi suunas. sõbranna koos lapsega pööras poolel teel vasakule, me korjasime Bioteegist oma asjad ära ja siis ka igaüks oma kodu poole.
kodus tegin veel laimi-sidrunijäätise valmis, et homme on hea võtta. retsept on kokkajas.
linke ma ei viitsi tekitada, otsige ise kõik huvitav üles. google on hea sait küll 🙂
kõige lihtsam kodune jäätis
viimase aja soojus on tekitanud jäätiseisu. polegi kuigi ammu, kui sain sõbrannalt teada nii lihtsa koduse jäätise retsepti, et .. no on lihtne! pole vaja mingeid erilisi masinaid ega midagi, suurepärase tulemuse saab lihtsalt mikserit omades.
googeldades leiab seda mitmest eesti kokandusblogist. aga kuna mult on mitu inimest seda retsepti nõudnud, siis panen kirja. kuigi see on tõesti häbematult lihtne.
400ml 35% rõõska koort
1spl suhkrut
soovi korral 1tl vaniljesuhkut
3/4 purki suhkruga kondenspiima (nö lapsepõlve kondekas on Maximates saada, aga kõlbavad ka muud)
lisandid vastavalt soovile (ca 150ml kanget kohvi kohvijäätise jaoks, 1 laim ja 1 sidrun tsitrusejäätise jaoks, ca 75g riivokolaadi okolaaditükkidega jäätise jaoks, marju marjajäätise jaoks jne)
vahusta koor suhkruga tugevaks vahuks. edasi vahustades lisa kondenspiim.
seejärel lisa oma maitsenüanss: kalla segusse jahutatud kohv, mahla vms; tsitrusejäätise jaoks pesin viljad korralikud, riivisin koore, pigistasin mahla jäätisesse ning lisasin riivitud koore; see on koht oma fantaasia ja soovide rakendamiseks. lisandite lisamisel maitse – sest sellise maitsega jäätis jääbki.
kalla saadud segu kaanega kaussi vms suletavasse nõusse ja aseta sügavkülma. sõltuvalt nõust ja segu konsistentsist saab mõnusa jäätise 3-8 tunniga.
sellest toorainest tuleb ca 1,7-1,8l jäätist.
vihmalõbud
õues käies sai sooja sisse. päeval eriti, aga ega nüüdki külm olnud.
kui ma hispaania keelest sõbranna hoovi, kuhu ma oma lapse mängima olin jätnud, jõudsin, saingi sealt hoovist batuudilt kätte poolmärja lapse. sokid, millest ma vee välja väänasin, oli ta taibanud jalast ära võtta.
ja siis küsis mult, et ‘emme, kas ma tegin midagi valesti?’.
ei, muidugi ei teinud. sest ma mäletan oma lapsepõlvest ka neid sooja vihmaga päevi-õhtuid, kui sai vihma käes õues olla ja ei olnud külm. see on ju täiesti eriline lõbu meie kliimas – sest isegi suvel kipuvad vihmad ikka jahedad olema. mul on hea meel, et selle sooja linnakevade kiuste sai ta mõne tunni väljas vihma käes möllata.
tagasi õnnestus ka sõita kuival hetkel. umbes kolm kilomeetrit on see ots.
kolmeteistkümnes
ma peaksin vist akna lahti tegema, et tuppa sooja saada. kuigi kraadi järgi pole siin ka külm. ometi on mul külm, hullult.
õue minnes ei oska riidesse ka panna. alles oli mingi täiesti külm, nii et ei lähe ju poolpaljalt õue. kuigi vist peaks hakkama harjutama.
ja õhtul ei saa ka midagi teha. hakkasin plaanima ennist, kuid siis meenus, et mul on veel ju kursused. nii et laps saab jälle õhtu läbi toas passida. vastikult hakitud päev, lõunal on tal trenn. aga no ise olen sellised valikud teinud.
samas, kui mulle eile tundus, et ma ei ole väga tõbine, siis täna tundub taas, et ikka olen küll.
muidu on kõik hästi. vist.
ainult päike võiks ka olla.